:format(webp)/nginx/o/2023/10/05/15633987t1hd7f0.jpg)
Arendajatest ja teistest IT-spetsialistidest on Eestis jätkuv puudus, kuid ka selles sektoris peab enne tööpakkumise saamist läbima töövestluse. Praegu 12 arendajat ja teist tippspetsialisti värbav Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe selgitab, millest nad kandidaatidega töövestlusel räägivad.
«Inimesed, kes pole kunagi ühegi IT-rolli tarbeks vestlusi läbinud, kujutavad tihti ette, et tegu on millegi väga tehnilise ja suulist eksamit meenutavaga. Tegelikult asjad päris nii pole. Tehnilised teemad tulevad küll jutuks, aga pigem üsna pealiskaudselt. Kedagi reaalajas keerulise programmeerimisülesandeid lahendama ei panda ja iga senist projekti kildudeks lahti ei võta,» rääkis Põllumäe.
Selle asemel üritatakse IT-vestlustel hinnata kaht aspekti: kas kandidaat sobib oma iseloomu ja omaduste poolest kollektiivi ning kas see, mis on pandud kirja CV-sse, tundub inimese jutuga klappivat. Viimane ei hõlma endas ristküsitlemist, vaid vabas vormis vestlust, kus puudutakse põgusalt seniseid projekte, kasutatud programmeerimiskeeli ja -raamistikke ning palutakse mõnel juhul ka jagada näiteks põhjuseid, miks eelistati keele valimisel üht valikut teisele.
Ükski värbav juht ei eelda, et kandidaadil on aega, tahtmist või mäletamist selgitada iga aspekti süvitsi. Pigem on eesmärgiks saada lai ülevaade seni tehtud töödest ja mõista, mida inimene oskab.
«Kogenud IT-inimesega rääkides on üsna lihtne mõista, kas ta teab, millest räägib. Kuigi võiks tunduda oluline pinnida inimesi, et kas nad üht või teist tehnilist pisidetaili teavad, siis see on ebavajalik. Kui inimene räägib nii, nagu arendajad räägivad, toob välja detaile, mida keskmine IT-inimene ära märgiks, ja suudab vastata elementaarsetele küsimustele ilma, et selle jaoks tuleks kasutada Google’i abi, siis suure tõenäosusega on ta oma CVsse ka õige info kirja pannud,» lausus ta.
«On üliharuldane, et tööle tuleb keegi, kes tegelikult ei oska seda teha, mida ta CVs väidab. Sellel pole mingit mõtet – esimese paari tööpäevaga on ju kohe selge, kui midagi ei klapi,» rääkis Põllumäe.
Erandiks võivad mõningatel juhtudel olla nooremarendajad, kellel ongi vähem tehnilisi oskusi ning kes ei pruugi vestlusel osata oma seniseid oskusi ja kogemusi nii hästi edasi anda.
«IT-töövestlused on suuresti nagu iga teine vestlus. Veidi räägitakse endast, veidi oma kogemustest ja veidi kõigest muust. Kindlasti tulevad jutuks ka tehnilisema nurgaga teemad, aga midagi hirmsat karta ei tule – USA YouTube’i videotest nähtavat eksamlikku intervjuukultuuri Eestis eriti ei praktiseerita,» lisas ta.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)