Analüüs: meretuulikute riiklik toetamine võib viia maksumaksja rahakotist sadu miljoneid

Kui riik pole valmis maksumaksja rahaga riske võtma, ähvardab mõte 2030. aastaks valmivatest meretuuleparkidest jääda pelgalt helesiniseks unistuseks. Foto: MICHAEL KOOREN/REUTERS/Scanpix

Kuigi meretuuleparkide rajamisest oleks Eestil roheambitsioonide saavutamisel väga palju abi, on neile riikliku garantii pakkumine riskantne. Kui elektrihind peaks palju langema, tuleb hakata tootjatele priskeid hüvitisi maksma.

Eesti on võtnud endale 2030. aastaks eesmärgi katta kogu riigi elektritarbimine taastuvate allikatega – siin toodetud roheelektri aastane kogus peab olema võrdne või suurem kui kulutatu.

Eestis tarbitakse aastas umbes üheksa teravatt-tundi elektrit ning meie taastuvelektri tootmine oli mullu 2,6 teravatt-tundi. Seega tuleb kuue aastaga rohelise elektri tootmist kasvatada ligi 3,5 korda, suureneva tarbimise tuules rohkemgi.

Ambitsioonika kliimaeesmärgi saavutamiseks peab võrku antava taastuvelektri hulk kasvama igal aastal rohkem kui teravatt-tunni võrra, kuid seni on liigutud tempos üks teravatt-tund viie aasta kohta.