Tööandjad soovivad kärpida järgmise aasta alampalga kasvutempot (1)
4. oktoober 2023, 19:42
Tööandjate keskliit teeb ettepaneku kevadel sõlmitud alampalga kokkulepe lahti võtta nii, et järgmisel aastal kerkiks miinimumpalk seniplaanitust vähem, kuigi ametiühingud kergitaks palka hoopis kiiremini, kirjutab ERR.
Kevadel leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku, et 2027. aastaks kerkib miinimumpalk 50 protsendini keskmisest palgast. Paika pandi ka tõusunurk, mille järgi peaks alampalk järgmisel aastal tõusma seniselt 39 protsendilt 42,5 protsendini keskmisest palgast.
«Aga sinna said sisse kirjutatud ka teatud riskistsenaariumid, et kui majandus on jooksvalt languses ja tööpuudus kasvab, siis on õigus ajutiselt seda alampalga kasvutempot ka vähendada,» meenutas Aas, kelle sõnul on need riskid realiseerunud ning võiks sihti pisut allapoole tuua.
Ametiühingute keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel usub samas, et palgatõusu tempot pidurdada ei maksa, kuna miinimumpalka hakatakse kokku leppima järgmiseks aastaks, mil prognoositakse majandustõusu.
Loe pikemalt ERR-i uudisteportaalist.
Tööandjad tahavad juba enne järgmise aasta alampalga läbirääkimisi kokkuleppest taganeda
Lauri Läänemets
Tuletan meelde, et tööandjad andsid kevadel, koalitsioonileppe tegemise ajal valitsusele lubaduse, et alampalga tõstmise tempo kiireneb kolmepoolse leppega. Me pakkusime toona ka välja võimaluse teha seda läbi seadusemuudatuse, ent nende eelistus oli lepe.
Valitsus on omakorda teinud selle lubaduse pealt maksuotsuseid – nii peabki maksuküüru kaotamise ja käibemaksu tõstmise n-ö vastumeetmeks olema miinimumpalga tõstmine. Sotsiaaldemokraadid ütlesid koalitsioonileppe sõlmimise ajal selgelt, et maksureform on võimalik ainult alampalga tõusuga.
Me ei saa lubada täna olukorda, kus madalapalgaliste töötajate ootusi petetakse. Olen juba varemgi hoiatanud, et kui me pidevalt räägime hüpoteetilisest «ettevõtete ärakolimisest», siis tegelikkuses hakkavad kõigepealt Eestist ära minema tublid tööinimesed, kui tunnetavad lõplikult, et tööandjad ja riik neid ei väärtusta.
Mõistlik majanduspoliitika on jõukuse jagunemine läbi majandussuhete, mitte sotsiaaltoetustest sõltujate arvu kasvatamine. Kaasaegne ettevõtlus hoolib oma töötajast ja ühiskonnast ning sellega käib kaasas mõistmine, et töötaja, kes igapäevaselt ettevõtte edukusse panustab, peab suutma oma palgast ära elada.
Alampalga tõusutempot tagasi hoides lükkame aga inimesi toimetulekuraskuste keerisesse – juba täna näeme järjest uudiseid, kuidas aina rohkematel on oht langeda allapoole vaesuspiiri, kuidas supiköökidesse satub järjest enam inimesi. Seepärast ongi mõistlikum valida kohe väärika palga maksmise tee, mitte tekitada juurde murdumise äärel olevaid inimesi. Ja just siin on tööandjatel väga oluline roll. Meie eesmärk peab olema hästitoimiv ja majanduslikult tugev riik, kus igas Eestimaa nurgas on võimalik oma teenitud töötasuga ära elada.