:format(webp)/nginx/o/2023/10/04/15633325t1h8013.jpg)
Eestlaste loodud pehmete kudede palpeerimisseade MyotonPRO läbis rahvusvahelise lakmustesti kosmoses, kus astronaudid kasutasid seadet lihaste toonuse mõõtmiseks. Suurim edu ootab Myotoni aga maa peal, kus sellel on potentsiaal saada sama tavapäraseks abivahendiks nagu kraadiklaas või vererõhumõõtja.
Müomeetri looja on Tartu ülikooli emeriitprofessor Dr. Arved Vain, kes hakkas 1960ndatel aastatel uurima, miks noorte võimlejate kõõlused purunevad. Esimene pehmete kudede toonust, elastsust ja jäikust mõõtev müomeeter oli suur ja kohmakas, kuid tänapäevane MyotonPRO meenutab välimuselt taskusse mahtuvat mobiiltelefoni.
«Seadme arendamise käigus tegime kindlaks, et seda saaks kasutada ka kaaluta olekus,» rääkis ettevõtte Myoton tegevjuht Aleko Peipsi. Eesmärk polnud otseselt kosmosetehnoloogiat luua, vaid nutikas meeskond teadis, et rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on teatud mõttes lakmustest. Kosmosesse pääsemine on ühe ettevõtte jaoks äärmiselt keeruline ja pika teadusliku kadalipuga protsess. Seega annab seadme edukas testimine kosmoses selge positiivse hinnangu seadme töö kohta ka maa peal.
MyotonPRO teekond kosmosesse sai alguse enam kui kümme aastat tagasi koostöös Berliini Kosmosemeditsiini Keskuses, South Hamptoni ülikooli ja Euroopa Kosmoseagentuuriga. 2018. aastal lendas MyotonPRO rahvusvahelisse kosmosejaama, kus astronaudid kasutasid seda teadusuuringus. «Astronaudid on võimekad inimesed, kelle peamiseks ülesandeks on teha kosmoses suur hulk teaduseksperimente. MyotonPRO seadmega mõõdeti ISS-l kokku 12 astronauti ning tulemused ilmuvad mainekas eelretsenseeritud teadusajakirjas,» rääkis Peipsi.
Ka astronaudid ise vajavad säärast seadet. «Kui gravitatsiooni pole, siis hakkab organism kohastuma eluks kaaluta olekus. Nii leiab aset näiteks lihaste taandareng, luude hõrenemine ning südame- ja veresoonkonna muutused,» selgitas Peipsi. Seetõttu võib filmidest või dokumentaalsarjadest näha, kuidas kosmonaudid teevad kaaluta olekus trenni, et hoida oma tervislikku seisundit.
/nginx/o/2023/10/04/15633326t1he5e0.png)
Kaaluta oleku mõju inimkehale on teadlaste poolt uuritud. Näiteks mõned aastad tagasi otsiti inimesi, kes oleksid nõus 16 500 euro eest lamama kaks kuud järjest voodis, pea alaspidi kuuekraadise nurga all. Pealtnäha lihtne ülesanne on tegelikkuses üsnagi piinarikas kogemus. Paljud osalejad katkestasid ning katsega lõpule jõudnud vajasid mitut päeva rehabilitatsiooni, et uuesti käima õppida. «Varasemalt oli küll teada, et lihaste toonuse langus on kosmosereisidel probleemiks, kuid enne meie seadet ei saanud teadlased seda numbriliselt kirjeldada,» rääkis Peipsi.
ISS-l läbi viidud uuringu vastutava teadlase Dr. Dieter Blottneri sõnul on saadud andmed unikaalsed ja andsid uut informatsiooni selle kohta, millised koestruktuurid ja kui suures ulatuses kaaluta olekule reageerisid. Seega on suur motivatsioon alustada MyotonPRO seadmega uusi kosmoses läbiviidavaid teadusuuringuid ning nende planeerimine juba käib.
Ka teiste rahvusvaheliste teadlaste huvi on eestlaste leiutise vastu äärmiselt suur, pea iga nädal ilmub uus teadusuuring, mille läbiviimiseks on kasutatud MyotonPRO seaded. Google Scholari andmetel on MyotonPRO-d mainitud 1140 erinevas teadusartiklis. Kusjuures rakendusalade ja valdkondade valik on seonduvalt pehmete kudedega pretsedenditult kõikehõlmav, alustades lihaste töö uurimisega ning lõpetades spordimeditsiini, vähi ja nahahaiguste raviga.
«Praegu kasutatakse Myotonit peamiselt teadusuuringuteks, kuid sellel on potentsiaal saada sama tavapäraseks meditsiiniseadmeks kui seda on kraadiklaas või vererõhumõõtja. Tänapäeval on küll mitmeid tehnoloogiad, millega pehmeid kudesid vaadelda või mõõta, näiteks ultrasonograafia või kompuutertomograafia, kuid nende kasutamisel on olulisi piiranguid. Myoton on seega tulevikumeditsiinis väga praktiline ja lihtsasti kasutatav palpeerimise lahendus, mis avab kudede hindamisel täiesti uued võimalused, millega patsiente aidata,» ütles Peipsi.
«See on tugevaks näitajaks, et meiesugune väikeriik suudab pakkuda niivõrd innovaatilisi lahendusi, mis köidavad rahvusvahelise teadlaste kogukonna tähelepanu,» ütles Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras. Eesti kosmosebüroo aitab kohalikel ettevõtjatel jõuda Euroopa Kosmoseagentuurini ning Võõrase sõnul on MyotonPRO testimine ISS-l eeskätt Eesti teaduse ja tehnoloogiaarenduse edulugu. «Myotoni kasutamine kosmoses on oluline referents ja tunnustus Eestis tehtavale innovatsioonile,» lisas ta.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)