:format(webp)/nginx/o/2023/08/30/15557877t1h188d.jpg)
/nginx/o/2022/12/29/15050965t1hc04c.jpg)
Tervisealased väited, millega valitsus õigustab magustatud jookidele maksu kehtestamist, puudub igasugune teaduslik tõenduspõhisus – maksul puudub soovitud mõju inimeste, sealhulgas laste, magusatarbimise vähenemisele, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
«Valitsusliikmete retoorikal nagu «lahendataks magustatud jookide maksustamisega hoopis inimeste terviseküsimust ja laste ülekaalulisust» puudub igasugune alus, sest seda tõendavaid uuringuid ega teiste riikide edulugusid selles vallas pole tänase seisuga lihtsalt olemas,» kommenteeris Potisepp Postimehele.
Ta lisas, et on olemas palju näiteid sellest, kuidas maksustatud toodete ostmine väheneb, kuid selle põhjal ei saa väita, et väheneb ka inimeste magustarbimine ja selle tulemusel ülekaalulisus.
«WHO 2022. aasta raport, millele tugineb kevadel sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Eesti tervishoiu rahastamise poliitikaanalüüs ja soovitus suhkrumaksu kehtestamiseks, tõdeb: «Paraku on kaloraaźi vähenemine olnud minimaalne riikides, kus on magustatud joogid maksustatud /-/ ajavahe seaduse kehtestamise ja selle mõju hindamiseks on olnud liiga lühike, et näha mõju rahvatervisele.» Seega ei saa täna väita, et magustatud jookide maksustamine viib paremate rahvatervise näitajateni,» nentis Potisepp.
Viidatud WHO raporti suur puudus on liidu juhataja sõnul see, et ei ole analüüsitud, kuidas ja mis suunas suhkru- ja/või rasvamaksu kehtestanud riikides tarbijakäitumine tegelikult muutus.
«Raportis kasutatud näidete puhul, kus maksu kehtestamine on vähendanud ühe või teise toote tarbimist, ei analüüsita, kuidas see mõjutas inimeste tervisenäitajaid või kuidas muutus tarbijate menüü. Toidu maksustamine aitab küll vähendada maksustatud toodete tarbimist, kuid ükski uuring ei kinnita, et see aitaks parandada inimeste tervisenäitajaid,» tõdes Potisepp ja lisas, et tarbijad leiavad kiiresti sobivad alternatiivid.
Näited teistest riikidest
Soome. Jäätise tarbimine vähenes maksustamise perioodil (kuni 2016. aastani) 9 protsenti, kuid mittemaksustatud külmutatud dessertide tarbimine kasvas samal perioodil 6 protsenti.
Mehhiko. Kehtestas 2014. aastal suhkrumaksu, et piirata karastusjookide tarbimist, mis oli üks kõrgemaid maailmas, ja vähendada nende väga kõrget rasvumise määra. Rasvumise määr kasvab jätkuvalt.
Ühendkuningriik. Puuduvad tõendid, et rasvumise määr oleks pärast suhkrumaksu kehtestamist 2018. aastal vähenenud. Ühendkuningriigis on rasvumise määr Euroopa kõrgeim - iga neljas inimene on rasvunud ja meestest 2/3 on ülekaalulised. OECD prognoosid näitavad, et ülekaalulisuse määr suureneb kümne aasta jooksul veel 10 protsenti.
Iirimaa. Karastusjookide maks on kiirendanud toodete koostise muutmist, ent puuduvad selged tõendid rasvumise ja ülekaalulisuse vähenemise kohta. Teismeliste (13-18-aastased) suhkruga magustatud karastusjookide tarbimine on langenud 60 protsenti, kuid samal perioodil on ülekaaluliste (sh rasvunud) teismeliste osakaal kasvanud 18 protsendilt 24 protsendile.
USA. Berkeley ülikooli uuring leidis, et magustatud jookide maksustamine tõi kaasa inimeste päevase kaloraaži suurenemise kuna hakati tarbima rohkem kaloririkkaid jooke nagu piimajoogid ja smuutid.
Keegi ei tea millised kulud suhkrumaks riigile kaasa toob
«Meil puudub täna teadmine, millistele toodetele ja millises mahus maksu kavandatakse, kuid tuleb arvestada, et toidumaksude rakendamine toob kaasa väga keerulise reguleerimismehhanismi,» märkis Potisepp ja lisas, et teiste riikide kogemus näitab, et toidumaksude mõjul tekib palju maksude vältimise võimalusi ja optimeerimisi.
«Suurbritannia läbiviidud analüüs leidis, et 20 protsendilise maksu kehtestamine limonaadidele Londonis vähendaks tervishoiukulusid 39 miljoni naela võrra, kuid need numbrid tähendavad ka seda, et londonlased jääksid samas 2,6 miljardi võrra vaesemaks puhtalt maksude haldamiskulude tõttu,» märkis liidu juhataja.
Valitsus on Potisepa sõnul viidanud ka vajadusele maksu abil suunata tootjaid suhkrusisaldust vähendama. «Eesti toidu- ja joogitööstused on seda teinud järjepidevalt juba viimased 10 aastat. Karastusjookidest rääkides, siis näiteks A Le Coq on vähendanud perioodil 2018-2022 kogu mittealkohoolsete jookide tooterühmas suhkrusisaldust 10 protsenti,» tõdes Potisepp.
Ta tõi näitena ka Saku Õlletehase, kes on viimase kaheksa aasta jooksul vähendanud suhkru osakaalu mittealkohoolsete jookide müügimahust 6,5 protsendilt 4,4 protsendile ning Värska, kes on vähendanud karastusjookide suhkrusisaldust viimase 10 aasta jooksul ligi 50 protsenti. Ta märkis, et seega ei saa kuidagi olla tõsiseltvõetav argument, et limonaadimaksu kehtestamine survestab tootjaid toodete koostist muutma.
Orkla Eesti juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul on valitsuse kavandatava magustatud jookide maksu olemus ja ulatus on veel ebaselge. «Me ei tea, millele, kuidas ja mis mahus see kohalduks. Iga uus maks tähendab täiendavat halduskoormust ja tõstab hindu, aga hetkel ei ole asjakohane ajas ette rutata ja spekuleerida, ootame ära selgema orientiiri,» sõnas Kaare.