Ministeerium leidis kuu ajaga eelarvesse 400 miljonit

2024. aasta riigieelarve kava tutvustav pressikonverents Stenbocki majas. Pildil (vasakult) Mart Võrklaev, Margus Tsahkna, Kaja Kallas ja Lauri Läänemets. FOTO: Madis Veltman Foto: Madis Veltman

Vaidluste, tülide ja suurte erimeelsuste tähe all möödunud eelarvekõnelused jõudsid eile vahefinišisse, kui valitsus võttis vastu tuleva aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Lõppjaama aga poliitikud pärale ei jõudud – järgmise aasta kohta sai pilt klaariks, silmapiiril paistab aga segasummasuvila.

Tuleva aasta eelarve üheks suurimaks eesmärgiks on valitsuse teatel rahanduse jätkusuutlikkus, mis peegeldub ka Exceli tabelis: riigi tulud kasvavad tuleval aastal prognoosi järgi 1,2 miljardi võrra, kulud 833 miljoni ulatuses. See on oluline muutus võrreldes viimaste aastatega, kus püsikulude kasv on eelarvetuludel pidevalt eest ära jooksnud.

On aga tähelepanuväärne, et vaid kuu aega tagasi avaldatud suvise majandusprognoosi järgi pidanuks riigieelarve tulud jääma ligi 400 miljoni euro võrra väiksemaks. 24. augustil avaldatud majandusprognoosis märkis rahandusministeerium 2024. aasta riigieelarve tuludeks 16,4 miljardit, eile välja tulnud eelarves aga juba 16,79 miljardit.

Rahandusministeeriumi teatel leiti 164 miljonit eurot eelarvesse juurde parematelt maksulaekumiselt. Kui 82 miljonit eurot on kavandatud riigieelarvesse pankadega sõlmitud kokkuleppe tulemusena, siis teist samapalju loodetakse koguda suuremalt käibe-, sotsiaal- ning juriidilise isiku tulumaksu laekumiselt. Enam kui 200 miljonit mittemaksulisi tulusid soovib aga rahandusministeerium enda sõnutsi koguda peamiselt keskkonnatasudest ja finantstuludest. Finantstulude all peetakse tõenäoliselt silmas riigi äriühingute, eeskätt Eesti Energia suuremaid dividendimakseid.