P, 10.12.2023

VAATA TÄISMAHUS ⟩ Valitsus avaldas uue aasta riigieelarve: kulud tõmmatakse koomale (5)

PM Majandus
Copy
Valitsuse liikmed: Kristina Kallas, Kaja Kallas, Hanno Pevkur, Lauri Läänemets.
Valitsuse liikmed: Kristina Kallas, Kaja Kallas, Hanno Pevkur, Lauri Läänemets. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Valitsus kiitis heaks 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia. Eelarve tulude maht on 16,79 miljardit eurot ja kulude maht 17,67 miljardit. Eelarve fookuses on Eesti sõjaline ja lai riigikaitse, haridus, majanduse elavdamine.

Valitsus toob välja tuleva aasta riigieelarve ja 2024–2027 riigi eelarvestrateegia prioriteedid:

Eesti sõjaline ja lai riigikaitse

Eesti kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub liitlaste vastuvõtmise kulu. Kaitsekulu on järgmisel aastal 1,33 miljardit eurot ja aastatel 2024–27 ligi 5,6 miljardit eurot.

Sellega suureneb Eesti iseseisev kaitsevõime ja ka valmidus koos NATO liitlastega Eestit kaitsta. Riik suunab rohkem kui 50 protsenti kaitse-eelarvest hangetesse, millega oleme NATO võrdluses esirinnas. Eesti on oluliselt täiendanud laskemoonavarusid ja riigi kaitsevõime suureneb nii maismaal, õhus kui merel. Samuti investeerime riigikaitsjatesse ja nende varustusse, jätkame maakaitse võitlusvõime hoidmist. Kaitseliitu rahastame aastail 2024–2027 ligi 300 miljoni euroga.

Siseministeeriumi riigikaitselisteks ülesanneteks eraldatakse alates 2024. aastast lisaraha keskmiselt 9 miljonit eurot aastas. See suurendab politsei- ja piirivalveameti kriisireservi, sh vahendeid ja võimalusi abipolitseinike värbamiseks.

Eesti piiri kaitsmine ja idapiiri väljaehitamine on jätkuvalt riigi prioriteet. Seetõttu eraldatakse 2024. ja 2025. aastaks kokku 15,2 miljonit eurot.

Riigi Infosüsteemi Ametile eraldatakse küberturbe püsirahastuseks vahendid, et jätkata riigiasutuste ja elutähtsate teenuste osutajate küberturbetestimisi ja -koolitusi ning et arendada küberturbe reservi.

Maksu- ja tolliamet suurendab valmisolekut kriisideks ja suutlikkust teha järelevalvet sanktsioonide üle.

Samuti tagatakse eelmisel aastal tehtud elanikkonnakaitse investeeringute ja sotsiaalministeeriumi kriisivõimete püsirahastamise. Täpsemalt tagatakse päästeametile evakuatsioonivarude ladustamise rahastamine ja ohuteavituseks mõeldud sireenide töökindlus.

Elanike ja kohalike omavalitsuste kriisikindluse hoidmiseks ning tõstmiseks tagatakse vastavate elanikkonnakaitse koolituste püsirahastus.

Osana elanikkonnakaitsest tagatakse sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tervishoiu ja sotsiaalkaitse püsirahastus, et inimesi kriisis abistada. Selleks suurendatakse katastroofimeditsiini tervishoiuvaru ja kindlustatakse nakkushaiguste seire ning tõrje, samuti vaimse tervise kriisiabi püsirahastus.

Kliimaministeeriumi vastutusalas uuendab keskkonnaamet varem välisabi vahenditest üles ehitatud 15 kiirgusseirejaama ja -labori tehnilisi vahendeid, et tagada 24h kiirgusseire ning elanikkonna varajane hoiatamine ja kiirguskaitse meetmete rakendamine.

Haridus – õpetajate palk tõuseb

Järgmisel aastal tõuseb riigitöötajatest ainult õpetajate palk. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. a eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab 23,72 miljoni euro võrra. Koos diferentseerimisfondi kasvuga suureneb õpetajate arvestuslik keskmine palk 4,3 protsendi võrra. Lisaks toetab riik esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot.

Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavva planeeritu elluviimine jätkub järgneval aastal täies mahus. Eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra ning 2024. aastal on eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud 71,9 miljonit eurot, millest välisvahendid moodustavad 3 miljonit. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ja kestab koalitsioonileppest lähtuvalt kuni 2030. aastani.

Kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides toetatakse järgmisel aastal 274,7 miljoni euroga. Kõrghariduse tegevustoetuseks on planeeritud 232,3 miljonit eurot, kasv võrreldes senisega on 15 protsenti. Prioriteediks on tagada eestikeelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkus, õppejõudude konkurentsivõimeline palk ning arendada kõrghariduse kvaliteeti. Alates sellest õppeaastast kahekordistati ka vajaduspõhiste õppetoetuste määrasid, milleks on planeeritud eelarvesse täiendavalt 5,2 miljonit eurot.

2024. a riigieelarves püsib laiapindne kokkulepe eraldada teadusrahastusele 1 protsent SKPst.

Majanduse elavdamine ja rohereform

2024. aastal suunab riik majanduse elavdamiseks investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot, millest ca 1,1 miljardit on välisvahendid ja ligi 800 miljonit on Eesti maksumaksja raha.

Selleks, et majandus mahuks looduse piiridesse, seab riik fookusesse keskkonnasõbraliku majanduskasvu ning arendab puhast ja mitmekesist elukeskkonda.

Looduse ja ökosüsteemide taastamiseks suunab riik nelja aasta jooksul 20 miljonit eurot. Selleks, et kiiremini minna üle ringmajandusele ja väärindada loodusressursse, pööratakse tähelepanu ressursitõhususele ja viiakse ellu jäätmereform.

Riik lihtsustab ja kiirendab roheenergia tootmisega alustamist, et turul oleks rohkem soodsa hinnaga puhast energiat. Selleks investeeritakse 2024-–2027. aastal kokku 155 miljonit eurot. Muuhulgas panustatakse kaugkütte taastuvkütustele üleviimisele, elektrivõrkude tugevdamisse ja uue liitumisvõimsuse väljaehitamisse.

Keskkonnasõbralikku ühistransporti ja jalgrattateede arendamisse investeeritakse järgmistel aastatel 96 miljonit eurot välisvahendeid. Lisaks suurendasime järgmisel neljal aastal investeeringuid ühistranspordi ja jalgrattateede arendamisse 70 miljoni euro võrra. Riik jätkab raudtee elektrifitseerimist, suurendades selle rahastust 54 miljoni euro võrra. Eelarves on 11 miljonit eurot Virtsu ja Kuivastu sadamate elektrilise laadimistaristu väljaehitamiseks selleks, et 2026. aastal saab Virtsu-Kuivastu liinil alustada esimene elektriline parvlaev.

2024. aastal algab Rail Balticu põhitrassi ehitus. 2024. aastal investeerime Rail Balticu ehitusse kokku 216 miljonit eurot.

Üleriigilise ühistranspordi parendamiseks eraldab valitsus kahel järgmisel aastal kokku suurusjärgus 60 miljonit eurot. Plaanis on muuta ühistranspordi kasutamine sõitjate jaoks lihtsamaks ja arendada välja ühtne piletimüügi tarkvara ning mugavad piletitooted. Samuti soovitakse parendada ühistranspordi ligipääsetavust vaegnägijatele ja vaegkuuljatele. Hiiumaa ja Saaremaa vahelisele praamiühendusele tagatakse mõlemal suunal liikumise võimalus nii hommikul kui õhtul.

Koostöös erasektoriga toetab riik Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvu. Eestis käivitub esimene rakendusuuringute keskus, mis aitab kasvatada Eesti ettevõtete teadusmahukust ja innovaatilisust. 2024. aastal suureneb EAS-Kredexi ühendasutuse ettevõtete laenude sihtkapital 100 miljoni euro võrra, et toetada Eesti ettevõtete välisturgudele minekut. Lisaks töötab riik välja Ukraina suunalise ekspordilaenu, et anda ettevõtetele kindlust laieneda Ukraina turule ja taastada Ukraina majandust.

Riik liigub edasi ka digipöördes ehk suunab raha andmepõhise ja kaasaegsetel tehnoloogiatel tugineva personaalriigi arendamisse. Avalikud teenused muutuvad tõhusamaks ja mugavamaks nii kodaniku kui ettevõtja jaoks, samuti suureneb tehisintellekti kasutamine avalikus sektoris. Nende eelduseks on korras IT-alusteenused ja kõrge küberturvalisuse tase. Selle tagamiseks investeerib riik 2024. aastal täiendavad 23 miljonit eurot.

Riik arendab ka tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi, et aidata inimestel tööturule naasta.

Samuti panustab riik ärikeskkonna konkurentsivõime tõstmisesse. Jätkuvalt on prioriteediks võitlus majanduskuritegevusega.

Riigi rahanduse jätkusuutlikkus

Eelarvereeglid peavad olema riigile jõukohased ja aitama parandada riigi rahandust. 2024. aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb samale tasemele (-1,2 protsenti SKPst). See on üks osa ELi reeglite paindlikkusest, kus väga halva majandusolukorra korral ei ole järgmisel aastal struktuurne kohandumine hädavajalik. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanime hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1 protsendist SKPst.

Selleks, et riigi kulutused parema kontrolli alla saada, on algatatud kõikide ministeeriumite valitsemisalasid puudutav eelarverevisjon. Selle ülesanne on leida efektiivsuskohti riigi teenuste pakkumises.

Alustame eelarverevisjoniga sotsiaalministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja rahandusministeeriumist, kus on suured eelarved. Riigi teenuste efektiivsemaks muutmisega ja toetuste vajaduspõhiseks viimistega on kolme ministeeriumi peale plaanis kokku hoida 150 miljonit eurot.

Riigi jaoks on oluline ka aus konkurents ning maksude nutikas ja tõhus kokku kogumine. Riik muudab maksujärelevalve efektiivsemaks nii tulumaksu kui ka käibemaksu kogumisel, ja kasutame seal ka tehisintellekti võimekust. Selle tulemusel hoiame kokku 12 miljonit eurot maksumaksja raha ja tulumeetmetega saame nelja aasta peale kokku ligi 100 miljonit eurot lisaraha.

Eelarve seisu parandamiseks on valitsus juba varem otsustanud hasartmängumaksu ning alkoholi ja tubaka aktsiisimäärade järk-järgulise tõstmise. Ainuüksi tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõus peaks järgmise kahe aasta jooksul tooma riigi tuludesse vähemalt 63 miljonit eurot.

2024 tõstab riik käibemaksu 22 protsendini (praegu on see 20 protsenti). Käibemaksu tõus toob riigile 2024 tuludesse kokku 235 miljonit eurot.

Ukraina toetamine

Eesti toetab jätkuvalt Ukrainat ja teeb seda läbi rahvusvaheliste fondide, Euroopa Liidu eelarve ning ka otse läbi riigieelarve. Kokku eraldame 2024. aastal Ukraina ülesehituse toetuseks 29,2 miljonit eurot.

Koos Euroopa Liidu partneritega tõstab Eesti oluliselt panust Euroopa rahurahastusse, kuhu välis- ja kaitseministeerium plaanivad kuni 2027. aastani ligikaudu kuus miljonit eurot aastas. Ukraina toomine Euroopa Liidu ja NATO liikmete sekka ning Ukraina ülesehituses osalemine kaitseb Eesti ja kogu Euroopa julgeolekut.

Ukraina ülesehitamine saab olema lähimate aastate suurim strateegiline majandusprojekt Euroopas. Tänaseks on Eesti juba andnud märkimisväärse panuse Ukraina ülesehitamisel, ehitades Zõtomõri oblastisse lasteaia, silla ning aidanud kaasa peremajade loomisele Ukrainas. Eesti eesmärk on olla selles protsessis osaline ja pakkuda Eesti ettevõtetele märkimisväärset kasvupotentsiaali. Seetõttu panustab riik järgmistel aastatel Ukraina-suunalistesse otsestesse ülesehitustegevustesse 14 miljoni euroga aastas.

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles