Venemaa vilistab lääne kehtestatud naftaekspordi piirangutele

Venemaa riiklikule energiafirmale Gazprom kuuluva Venemaalt Hiinasse lookleva gaasitrassi Сила Сибири (Siberi Jõud) kompressorjaamas Amuuri oblastis Svobodnõi linnas olid vähemalt 2019. aastal seadmed Ukraina lipu värvides. Foto: MAXIM SHEMETOV/REUTERS

Venemaal õnnestub üha edukamalt hiilida kõrvale hinna ülempiirist, mille G7 ja Euroopa Liit toornafta ekspordile kehtestasid. Hinnanguliselt teenib agressorriik sellega varem eeldatust 15 miljardit dollarit rohkem naftatulu.

Londoni börsil kaubeldav Põhjamere Brenti toornafta on kallinenud viimase kolme kuuga tootmiskärbete tõttu ligi kolmandiku võrra. Veelgi kiiremini on aga tõusnud suure osa Venemaa energiaekspordist moodustava Uurali nafta barrelihind – koguni 45 protsenti.

Eelmisel nädalal kerkis Uurali naftabarreli hind üle 80 dollari. Veelgi enam makstakse Kaug-Ida sadamatest peamiselt Hiinasse müüdava naftamargi ESPO ​ eest, mille hind on kerkinud ligi 90 dollarini barrelist, mis jääb vaid mõne dollariga Brenti naftale alla. Kuna Hiina sadamatesse on tankerite teekond Kaug-Idast lühem ja odavam, võib Hiina sellise hinna maksmist endale lubada.

Seega makstakse Vene naftasortide eest tublisti üle hinnalae, mis näitab, et sanktsioonid idanaabri eksporditulude suurima artikli puhul ei mõju.