VIDEO ⟩ Reinsalu: valitsusel puudub majandusvisioon ja see lööb välja ka eurorahade kasutamises

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis ministrite ja ametnikega eurotoetuste kasutamise üle arutlenud Urmas Reinsalu (Isamaa) viitas, et üheks põhjuseks, miks eurorahad piltlikult sahtlis tolmu koguvad, võiks olla lisaks puuduvale majandusvisioonile ka bürokraatlikud probleemid.

Esmaspäeval kohtusid rahandusminister Mart Võrklaev (RE), terviseminister Riina Sikkut (SDE), riigikontrolör Janar Holm ning ministeeriumide esindajad Reinsalu juhitud riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et arutada, miks ei ole suutnud Eesti Euroopa Liidu toetusi ära kasutada. 

Kuidas on see võimalik, et ühtäkki ei suudeta ära kasutada peaaegu tasuta raha? 

Suvises majandusprognoosis prognoosib riik ise, et suures plaanis üle 300 miljoni euro jääb 2027. aastani kasutamata ning mahud vähenevad. See on kindlasti probleem – raha hind väheneb. Teiseks on see probleem, kuna me oleme majanduslanguse olukorras. Me peaks panema raha majandusse, et see oleks üks amort, mis riigi kasutuses on. Kolmandaks, see toob kolmandiku maksutuludest tagasi. 

Bürokraatlikud probleemid on sellised, et aasta algul seadis valitsus eesmärgi, et õigusaktidest oleks meetmed määrustega suveks kinnitatud 75 protsenti. Seda pole suudetud saavutada. Rahandusministeerium tõi ühe põhjusena ka välja, et ministeeriumide ümberkorraldus tekitas kindlasti ka n-ö ametkondlikku stressi, mis seda tempot pidurdas. See kindlasti pole Eesti majandusele ega maksumaksjatele kasulik.

Põhiprobleemiks ongi bürokraatia, mille taga erinevad projektid ja rahatarbimine seisab, aga kuidas selle teadmisega edasi minna?

Need vekslid ja retoorika, mida väljendas rahandusminister – kuigi tema ütles, et asjad on paranenud, siis numbrid näitavad, et võrreldes kevadega on asjad pessimistlikumaks muutunud.

Ma arvan, et valitsusel on siin puudu majandusvisioon ja see lööb välja ka selles probleemis. Eelmise Euroopa finantskriisi ajal seadis valitsus eraldi eesmärgiks eurovahendite kiire kasutuselevõtu nõnda, et need toetaks Eesti majandust ja seda tuleks teha ka nüüd. Praegu sellist poliitikat pole. Raha läheb investeeringuteks taristuprojektidele.

Kui oluliseks sisendiks peate te eurotoetuseid? 

Väga. Seoses majanduslangusega me peame eurotoetuste plaani ümber ehitama. Teiseks, kindlasti nad peavad aitama pikas plaanis ja rahvusvaheliste megatrendide keskkonnas muutuda Eesti tööstusel konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel turul. 

Kas võib pidada mõttelaiskuseks, et pole suudetud seda kõike piisavalt kiires tempos ära kasutada?

Jah, mulle tundub, et valitsusel ei ole majanduspoliitika visiooni. 

Vaata täispikka intervjuud videost!