Keskkonnaagentuur hoiatab: tulevikus tekib hulganisti tuuliku- ja paneelijäätmeid

Tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid tekitavad 2030. aastaks meeletult jäätmeid. Pilt on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest

Keskkonnaagentuuri blogipostituses rõhutavad keskkonnaanalüüsi ja aruandluse osakonna juhtivspetsialist-analüütik Pille Aarma ning praktikant Lola Link, et päikesepaneelide ja tuulikute paigaldamise kiire tempo juures tuleb mõelda ka sellele, mis saab edasi, kui nende kasutusaeg lõppeb. Nimelt on tuuliku eluiga 25–35 aastat ja päikesepaneelil 25–30 aastat, peale seda on tegemist jäätmetega.

Eesti Probleemtoodete registri andmetel lasti 2022. aastal Eestis turule 4093,6 tonni päikesepaneele. Samal aastal koguti neid jäätmetena kokku 2,23 tonni, millest materjalina võeti ringlusesse 1,27 tonni. Tehastele tagastatud kogused, näiteks garantii ajal, Eesti jäätmestatistikas ei kajastu.

Eesti on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks toota kogu tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Sellest tulenevalt on rajatud mitmeid päikese- ja tuuleparke – 2022. aasta keskel küündis Eestis asuvate päikeseparkide koguvõimsus 474 megavatini, praegu olemasolevate tuuleparkide võimsus aga 340 megavatini. Samuti suureneb päikesepaneelide paigaldamine nii eramajadele kui ka tööstustele ning töös on mitmed suured arendusprojektid, nagu Siiraku ja Tootsi-Sopi tuulepargid ning Raba ja Nurme päikesepargid.

«See tähendab, et 2050. aastatel hakkab tekkima hulgaliselt päikesepaneelide ja tuulikute jäätmeid. See on suur ja püsiv jäätmevoog, mille käitlusvõimaluste loomiseks tuleks juba täna teha plaane ja investeeringuid,» toonitavad Aarma ja Link, lisades, et materjalide ümbertöötlemine võib anda võimaluse uue majandusharu või ekspordiartikli tekkimiseks.

Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul tekib Euroopas 2030. aastaks päikesepaneelidest 1,5 miljonit tonni jäätmeid ja tuulikutest lausa 4,75 miljonit tonni.

Jääkidest saab toota uusi materjale

Päiksepaneelid koosnevad 95 protsendi ulatuses taaskasutatavatest materjalidest, nagu klaas, plast, alumiinium ja muud metallid. Päikesepaneelide kasutuselt kõrvaldamise järel kogutakse need kokku, võetakse osadeks lahti või purustatakse. Materjalid sorditakse vastavalt materjali liigile ning suunatakse edasi töötlemistehastesse.

Keskkonnaagentuuri analüütikud toovad välja, et klaasist saab toota igapäevasemaid tooteid – näiteks pudeleid või purke –, alumiinium leiab uuesti kasutust sõidukite osades – autod, lennukid, jalgrattad – ja pakenditena ning ka ehitusmaterjalina, räni saab aga kasutada väärismetallide tööstuses.

Tekkinud prügiplastikut saab kasutada kütusena, kuid parem alternatiiv on Aarma ja Linki sõnul anda sellele uus elu, töödeldes see ümber näiteks kilekotiks, pakendiks või lausa tekstiiliks.

Tuulikute taaskasutamine on analüütikute sõnul mõnevõrra keerukam. Siiski on ka umbes 90 protsenti tuulikutes kasutatavatest materjalidest taaskasutatavad. Tuulikute tootmisel kasutatud terast, alumiiniumi, vaske ja malmi on ümbersulatamise tulemusena võimalik kasutada erinevate uute toodete tootmisel. Tuuliku vundamendis kasutatud betooni saab purustada ning kasutada näiteks ehitusmaterjalina või uue vundamendi tegemisel.

Probleem on Aarma ja Linki sõnul olnud tuuliku labade taaskasutamisega, sest nende valmistamiseks kasutatud komposiitmaterjali, milleks enamasti on termoreaktiivse polümeerkomposiidiga tugevdatud klaas- või süsinikkiud, on keerulisem eraldada ja taaskasutada.