/nginx/o/2012/03/24/1024404t1hdfc3.jpg)
Kodu kindlustamisse ei maksa suhtuda pealiskaudselt. Millised on suuremad riskid, mille vastu kindlustamisel omanik rahulikuma une saab, kirjutab Arco Vara Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juht Maia Daljajev.
Nõuanne: oma kodu kindlustamine ei ole vormitäide
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvaramaaklerina töötades olen üllatusega märganud, et oma kodu kindlustamine on liigagi tihti midagi, mida omanikud teevad vaid kodu ostmiseks laenu andnud panga nõudmisel. Tõenäoliselt juhib ka selles vallas inimesi uskumus, et temaga ega tema koduga ei juhtu midagi ja lihtsam on end kindlustamiseks vajaliku bürokraatiaga mitte vaevata. Küsimus ei saa olla kindlustusmaksete kalliduses, sest võrrelduna kõigi muude koduga seotud kuludega või kodu kogumaksumusega, on tegemist marginaalse summaga.
Eestiski kuuleme vahetevahel, õnneks mitte väga tihti, suurematest loodusõnnetustest nagu Pärnu üleujutus või korterelamus plahvatanud pomm, sagedamini tulekahjudest ja avariidest. Sellised sündmused suurendavad mõneks ajaks huvi kodu kindlustamise vastu märkimisväärselt. Kindlasti on oluline ka kindlustusfirmade reaktsioon suuremate õnnetuste puhul: kas proovitakse kuidagi kahjude hüvitamisest välja vingerdada või ollakse koostöövalmid ning makstakse kokkulepitud hüvitist.
Kodukindlustuse eesmärk on eelkõige omaniku kaitsmine tema varaga juhtuda võivatest õnnetustest tuleneva varalise kahju eest. Perekonna reliikviate hävinemisega saadavat moraalset kahju kindlustus muidugi ei hüvita. Õnnetus võib tabada sisuliselt iga koduomanikku ja kuigi enamasti on õnnetused ootamatud, on võimalik kindlustusagendi abiga peamised ohukohad kaardistada ning igaks juhuks valmis olla. Suurema riskiga on kodud, mis seisavad pikalt tühjad – näiteks elab omanik teises linnas või riigis. Kaugelt kodu omamise puhul on kindlustus täiesti vältimatu.
Teine suur risk on välja üüritud majad või korterid. Selle asemel, et üürnikuga diskuteerida tema tekitatud kahjude ulatuse ja kompenseerimise võimalikkuse teemal, on täiesti kohustuslik end kindlustada.
Kodude ostu-müügi protsessis on kindlustus samuti väga oluline. Müügil oleva kodu seisukord tuleks fikseerida ning sõlmida kindlustusleping vastavalt. Kui müügis olev objekt seisab mõnda aega tühjalt, või siis on toimumas lepingute vormistamine, on äärmiselt ebameeldiv kui vahepeal peaks juhtuma mõni õnnetus ning müüdava kodu seisukord ootamatult halveneb. Eriti ebameeldiv uudis on see ostjatele, kes kindlustuse puudumisel seisavad mitmete küsimuste ees, mida teha vahepeal oluliselt kehvemaks muutunud korteri või majaga. Probleeme jätkuks pikemaks.
Kindlustamisse ei maksa suhtuda pealiskaudselt. Kuigi praegu on võimalik taotlus täita nii, et kindlustusagent kohale ei tule ning hoone, sisustus, tehnika, isiklikud esemed hindab inimene ise ära, oleks siiski mõistlik natuke rohkem aega pühendada ja kindlustamisel spetsialistiga isiklikult kontakti astuda ja ta kodu üle vaatama kutsuda, et saavutada parim võimalik kindlustuskaitse.