Pealtnäha jonksus eelarves haigutavad pirakad augud

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ja peaminister Kaja Kallas (Reformierakond). Foto: Eero Vabamägi

Kui veel nädal aega tagasi rääkis rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond), et juba järgmise aasta riigieelarves tuleb ära lappida 200 miljoni euro suurune eelarveauk, siis seitse päeva hiljem on olukord 180 kraadi pöördunud.

Suur kärpekava on hetkeks justkui kalevi alla torgatud ning peaminister Kaja Kallas rõhutab igal võimalusel hoopis seda, kuidas järgmise aastal ei tule juurde ainsatki uut maksu. Ka automaksu kehtestamine lükati pool aastat edasi, 2025. aastasse, ehkki tuleva aasta eelarves tähendab see 60–80 miljonit eurot saamata jäävat tulu.

Viis, kuidas valitsus rasketest ja ebapopulaarsetest otsustest pääses, on iseenesest lihtne. Saades aru, et 200 miljoni suurune auk on liiga suur, et selle kinnilappimises omavahel paari päevaga kokkuleppele jõuda, muudeti eelarvereegleid. Kui kehtiv riigieelarve seadus näeb ette, et negatiivne eelarveseis tuleb tingimata tagasi plusspoolele viia, siis uus põhimõte on, et kuni võlgu elamine püsib ühe protsendi lähedal, on kõik korras.