Pangaliit: kahe aastaga laekub 480 miljonit tulumaksu

Pankadelt laekub kahe aastaga ligi 500 miljonit eurot. Foto: Urmas Luik

Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärmi sõnul laekub 2024. aastal pankadelt tulumaksuna riigieelarvesse ligikaudu 245 miljonit eurot ja 2025. aastal ligikaudu 235 miljonit eurot.

«Eestis tegutsevad pangad on ühiskonda panustamise eesmärgil omavahel kokku leppinud maksta järgmisel aastal erakorralisi dividende,» kinnitas Talihärm BNSile kokkulepet valitsusega.

Nelja aastaga, aastatel 2023–2026, on pangaliidu prognoosi järgi pangandussektori panus riigieelarvesse tulumaksu maksetena kokku ligikaudu 781 miljonit eurot.

Pangaliidu tegevdirektor märkis, et konstruktiivne arutelu valitsuskoalitsiooniga andis ka kindluse, et Eesti pangad saavad järgmised kolm aastat tegutseda stabiilses maksukeskkonnas. «Pidime leidma lahenduse, mis on majandusele tervikuna kõige vähem haavatavam. Eestis tegutsevad pangad on ka pärast neid väljamakseid jätkuvalt kapitaliseeritud ja suudavad jätkata majanduse toetamist,» kinnitas ta.

Talihärm tõi sealjuures välja ka asjaolu, et erinevalt teistest ettevõtetest maksavad pangad alates 2018. aastast 14-protsendist avansilist tulumaksu, seda sõltumata sellest, kas ja mis ulatuse dividende jaotatakse. Seda maksumäära suurendati tänavu vastuvõetud seadusega 4 protsendipunkti võrra 18 protsendini.

Ka seoses hoiuseintresside arvestatava tõstmisega laekub pangaliidu tegevdirektori sõnul riigieelarvesse täiendav maksutulu. «2023. aastal tõsteti 2,5 korda pankade makseid hoiuste tagamise fondi ning selle võrra suurenevad tagatisfondi vahendid, mida on samuti võimalik kasutada riigieelarve tasakaalustamisel,» märkis ta.

Praegu prognoosib pangaliit, et kokku panustavad pangad aastatel 2023–2026 hoiuste tagamise osafondi ligikaudu 110 miljonit eurot.