/nginx/o/2009/02/05/128479t1h6de2.jpg)
Kärpeplaani järgi peab haiguspäevade eest maksma ka tööandja
/nginx/o/2009/02/05/128479t1h6de2.jpg)
IRLi peasekretär Margus Tsahkna rääkis Vikerraadio uudistele, et kärpeplaani koostamisel vaadati ümber haiguspäevade arvestus ja uue kava järgi pikeneb haige enda vastutada olevate päevade arv ühelt kolmele, järgmised viis päeva tasustab tööandja ja üheksandast päevast alates haigekassa.
Praeguse süsteemi järgi on tasuta haiguspäevi üks ja haiguslehel viibitud aja eest maksab haigekassa.
Tööandjate keskliidu esimees Tarmo Kriis ütles ERRi uudisteportaalile, et antud samm suurendab selgelt ettevõtjate koormust, kuid tööandjad mõistavad, et riigi kokkuhoid on vajalik.
Haiguspäevade tasustamise muutmisega loodab valitsus säästa ligi 500 miljonit krooni.
Patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilvese sõnul on sellise kohustuse panemine ettevõtjate õlule kuritegu. «Ettevõtteid tuleks praegu aidata, mitte neile lisakoormusi panna.»
Mõeldav oleks selline muudatus Ilvese arvates juhul, kui riik soodustaks töötajate tervisesse panustamist ja kaotaks erisoodustusmaksu tervisega seotud kulutustelt nagu töötajate sportimisvõimaluste ja taastusravi eest maksmine.