Globaalne majandus on neutraalsel käigul
Märgid USA majanduse tugevusest paraku ei iseloomusta maailma majandust laiemalt. Suurem osa USA makronäitajaid ületab praegu ootusi, kuid globaalselt võttes on olukord peaaegu neutraalne, sest nii euroala kui ka Hiina on enamasti ootustele alla jäänud, kuigi viimasel ajal üha vähem. Kuna USA majanduskasvu piirab Föderaalreserv, Euroopa Keskpank hoiab samuti karmi joont ja Hiina pole astunud majanduse toetamiseks otsustavaid samme, siis eeldatavasti jääb üleilmne kasv lähikuudel trendijoone lähedale ning märgatavat nihet kummaski suunas ei toimu.
Aktsiaturgude vaatenurgast ei paku tühikäigul tuksuv majandus mingit erilist tõuget kummaski suunas, kuid see võib kaasa tuua firmade kasumite languse. Varasematel perioodidel, kui globaalne ostujuhtide indeks on olnud enam-vähem sama, mis praegu, on ettevõtete kasum kahanenud keskmiselt ühekohalise protsendi võrra.
Pehme maandumine jääb põhistsenaariumiks
Tõenäoliselt jätkavad aktsiahinnad külgsuunalist kõikumist seni, kuni makropildis midagi muutub. See, kas me näeme nüüdset olukorda tulevikus pehme maandumisena, sõltub sellest, mis saab edasi. Eeldame endiselt, et praeguse jahenemise järel on järgmiseks globaalse arengu faasiks taastumine. See stsenaarium saab realiseeruda juhul, kui inflatsioon alaneb piisavalt ilma majanduslanguseta. See omakorda tähendaks lääneriikide palgainflatsiooni kahanemist keskpankasid rahuldavale tasemele, ilma et tööpuudus hüppeliselt kasvaks.
Peamine riskifaktor on Hiina
Endiselt ei saa välistada ka võimalust, et järgneb hoopis globaalne majanduslangus. Põhjuseks võib olla mõne vähetõenäolise äärmusliku riski ehk nn sabariski realiseerumine. Hiina suurim probleem seisneb praegu ohus, et kriis kinnisvarasektoris võib muutuda finantskriisiks. Seni on sealse valitsuse ja keskpanga sammud olnud pigem tagasihoidlikud ning väheefektiivsed. Hiina keskpanga fookus püsib valuutakursi toetamisel ja valitsuse tugi kinnisvarasektorile on napp. Usume, et Hiina astub lõpuks vajalikud sammud usalduse taastamiseks, kuid olukord võib enne paranemist ka hullemaks minna.
Turud püsivad lõksus eikellegimaal
Turud kõiguvad ootuse ja kartuse vahel: ühelt poolt loodetakse, et lääneriikide keskpankade intressid on saavutanud haripunkti, ning teiselt poolt painab kartus, et nii USAs kui ka Euroopas tõstab keskpank intresse veel vähemalt korra. Kui võlakirjaturud kahtlevad inflatsiooni alanemises ja hindavad sisse kõrgemaid intressimäärasid, siis reageerivad aktsiaturud sellele negatiivselt, kuna investorid saavad vähem toetuda majanduse taastumise lootusele. Kui aga nõrga majanduse signaalide tagajärjel hakkab võlakirjatootlus kiirelt langema, siis käsitlevad aktsiaturud seda majanduslanguse hoiatusena, mis piirab intresside langetamise lootuse positiivset mõju.