:format(webp)/nginx/o/2023/08/30/15557877t1h188d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/28/7813106t1hee0c.jpg)
Kuigi Eesti töötervishoid ja -ohutus on viimase 10 aastaga teinud märkimisväärse arengu, näeb tööinspektsioon siiani töökeskkondade ohutuses mitmeid kitsaskohti.
Tööinspektsioon: tööohutus on Eestis jätkuvalt probleemne
Ühelt poolt on Eestis tööõnnetuste arv vähenenud – kui aastal 2012. toimus 4148 tööõnnetust, siis eelmisel aastal oli see arv 3712. «Samas juhtub Eestis jätkuvalt iga päev umbes 10 tööõnnetust ning kokku kaotasime tööõnnetuste tõttu eelmisel aastal ligi 1,1 miljonit töötundi ning 5,5 miljonit eurot – seda on liiga palju,» kirjutas tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.
Ta toob näitena, et ainuüksi ehitussektoris esineb hinnanguliselt üle 85 protsendi kontrollitud ettevõtetes tööohutusega seotud puudusi.
Igal organisatsioonil on kohustus hinnata oma töökeskkonnas esineda võivaid riske ning leida parimad meetmed nende maandamiseks. Saarep selgitab, et hea töökeskkond ei tähenda ainult füüsilist ohutust, vaid ka vaimset poolt, seega tuleb riskianalüüsis arvesse võtta ka psühhosotsiaalseid ohutegureid.
«Mida rohkem on tööandja teinud ära oma töötajate heaoluks, nii füüsilise kui ka vaimse tervise kaitseks, seda parem kõikidele osapooltele – hoitud töötaja on ka rohkem motiveeritud panustama ettevõtte eesmärkide täitmisesse,» lisas Saarep.
Peamised murekohad on juhendamises ja ebavõrdses kohtlemises
Töökeskkonnaga seotud murekohti on erinevaid. Kõige tavapärasemad on näiteks juhendamine ja väljaõpe – tihti kasutatakse liiga üldiseid juhendeid, mis ei pruugi arvestada konkreetse töö ja töökeskkonna eripäradega. Tulemuseks on töötaja oskamatus kasutada ohutuid töövõtteid, mistõttu on õnnetused kerged juhtuma. Lisaks on oluline, et kogenud töötaja näitaks ette, kuidas tööd ohutult teha ning milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kasutada.
Varem on Hea Töökeskkonna auhinnale kandideerinud ettevõtete hindamisel silma jäänud ka olukorrad, kus peakontorites on läbi mõeldud ja korraldatud tegevused, näiteks tähistatakse koos sünnipäevi või nauditakse puuviljapäevi, kuid paraku pole need hüved kättesaadavad töötajatele, kes asuvad peakontorist kaugemal.
On ette tulnud ka olukordi, kus kaugemal asuvas struktuuriüksuses ei ole täidetud õigusaktide nõuded, näiteks on puudu esmaabiandja või on vajakajäämisi töötajate juhendamises.