Bürokraatlik komejant jätab uued tuulepargid ilma miljonitest eurodest

Kui Saarde tuulepark (pildil) tahtnuks taastuvenergia vähempakkumisel osaleda, tulnuks neil ehitustegevusega oodata, leiab ministeerium. Foto: Mailiis Ollino

Energiakontsern Utilitas avab sel reedel Pärnumaal Saarde vallas tuulepargi, mis kliimaministeeriumi teatel jääb taastuvenergia toetusest ilma. Sama saatus tabas ka Enefit Greeni Sopi-Tootsi hiigelparki, mis samuti oli sunnitud riigi viimasest vähempakkumisest eemale jääma.

Kui võrguhaldur Elering möödunud nädalal järjekordse taastuvenergia vähempakkumise tulemused välja kuulutas, ei pälvinud need just üleliia suurt tähelepanu. Mõnevõrra üllatavalt, sest tegelikult käis vähempakkumise taustal ja avalikkuse eest varjus kirgede torm, kuhu olid segatud nii Euroopa Komisjon, ministeerium, taastuvenergiaarendajad, Elering kui ka poliitikud. Teravaid küsimusi oli mitu, kuid põhivaidlus taandus sellele, kellel oli üldse õigus vähempakkumisel osaleda.

Esmalt taustast. Selleks et Eesti jõuaks 2030. aastaks seatud kliimaeesmärgini – toota kogu Eestis vajaminev elekter taastuvatest energiaallikatest –, on otsustatud turgu elavdada taastuvenergia vähempakkumiste abil. Lihtsustades: kui elektrihind on madal, muutub taastuvenergiatasu suuremaks, ja vastupidi. Mis on odav hind ja mis mitte, selgub pimeoksjoni käigus, kus tootjad ütlevad riigile, kui madalalt börsihinnast alates nad kompensatsiooni soovivad. Seejuures on kindel, et rohkem kui 20 eurot keegi megavatt-tunni pealt enam teenida ei saa. Vahe nn vana toetusskeemiga on märkimisväärne, sest selle alusel saab 53,7 euro suurust toetust ka siis, kui börsihind on 400 või 4000 eurot megavatt-tunni eest. 12-aastane toetusperiood on püsinud aga muutmatuna.