Teenuste eksport hüppas rekordtasemele

Teenuste peamine ekspordipartner tänavu kolmandas kvartalis oli Soome, kuhu osutati kõige enam reisiteenuseid. Fotol D terminalis Soome laevale suunduvad turistid. Foto: Mihkel Maripuu

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8 protsenti ja import 2 protsenti, sealjuures müüdi teenuseid 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi pressiteates välja, et tänavu teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 770 miljoni euroga. «Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk on olnud suurem vaid 2021. aasta neljandas kvartalis, mil see oli ligi 890 miljonit eurot. Nii teenuste eksport kui import jätkavad tõusutrendi ning teenuste eksport ei ole veel nii kõrge olnud kui tänavu teises kvartalis,» lisas ta.

Teises kvartalis eksporditi kõige rohkem ehk 911 miljoni euro eest muid äriteenuseid ning muid ettevõtlust abistavaid teenuseid. Järgnesid 644 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste, sealhulgas arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuste, ning 612 miljoni euroga transporditeenuste, sealhulgas maanteel kaubaveoteenuste eksport. 2022. aasta sama perioodiga võrreldes kasvas enim muude äriteenuste, telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning reisiteenuste müük mitteresidentidele. Enim vähenes transporditeenuste eksport.

Teenuste eksport Foto: Statistikaamet.

Peamine teenuste ekspordipartner selle aasta teises kvartalis oli Soome, kuhu osutati kõige rohkem reisiteenuseid. Sellele järgnesid Rootsi, kuhu müüdi enim transporditeenuseid, ning Läti, kuhu eksporditi kõige enam muid äriteenuseid. Teenuste müük kasvas enim Lätti 41 miljoni euro võrra, Soome 35 miljoni euro võrra ja Saksamaale 27 miljoni euro võrra. Lätti osutati mullusest enam muid äriteenuseid, Soome reisiteenuseid ja Saksamaale telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid.

Kõige rohkem vähenes teenuste müük Euroopa Liidu välistesse riikidesse, eelkõige Venemaale 44 miljoni euro võrra, kuhu eksporditi mullusest vähem transporditeenuseid.

Teises kvartalis imporditi enim ehk 670 miljoni euro eest muid äriteenuseid, sealhulgas muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, järgnesid 590 miljoni euroga transporditeenused, sealhulgas kaubaveoteenused merel ning 401 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste, sealhulgas arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuste ost mitteresidentidelt. Mullusega võrreldes kasvas teises kvartalis enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste, reisiteenuste ja finantsteenuste import. Vähenes transporditeenuste ja muude äriteenuste ost mitteresidentidelt.

Teenuste peamised impordipartnerid teises kvartalis olid Saksamaa, Soome ja Leedu, kust osteti enim transporditeenuseid. Kõige rohkem kasvas teenuste import Leedust 32 miljoni euro võrra, Poolast 21 miljoni euro võrra, Araabia Ühendemiraatidest 20 miljoni euro võrra ja Ukrainast 19 miljoni euro võrra. Leedust, Poolast ja Ukrainast osteti mullusest enam telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid ning Araabia Ühendemiraatidest transporditeenuseid.

Enim vähenes teenuste import Ühendkuningriigist 36 miljoni euro võrra, kust osteti mullusest vähem muid äriteenuseid.