Kas Inglise Pank kordab kulla põhjas müügi äpardust ka võlakirjadega?

Kulla rumala müügiga tuntust kogunud Inglise Pank võib samalaadse teoga hakkama saada ka võlakirjaturul Foto: AFP/SCANPIX

Finantsturgudel öeldakse, et tippude ja põhjade tabamine on väga keeruline.

Keskpanganduse halbade tehingute legendiks on kujunenud Inglise Panga kulla müük, kus suur kogus kulda müüdi turu põhjas. See pretendeerib kõigi aegade halvima tehingu tiitlile.

Nüüd on Columbia Threadneedle strateegi Christipher Mahoni sõnul oht, et Briti keskpank suudab ka tabada rahatrüki käigus kokku ostetud võlakirjade müügiga põhja. Tegelikult kutsub keskpank selle enda tegevusega esile.

Inglise Panga kullamüük tõi turu põhja

1999–2002. aastani müüs Briti keskpank riigikassa korraldusel 715 tonnist kullast ära 401 tonni keskmise hinnaga 275 dollarit untsist. Praegu maksab unts kollast metalli 1954 dollarit. Keskpank sai kulla müügist 3,5 miljardit dollarit.

Kui müük lõppes, maksis kuld peaaegu tuhat dollarit untsist.

«See oli kaks aastakümmet kestnud kulla karuturu põhi,» ütles BullionVaulti analüüsidirektor Adrian Ash.

Ka teised keskpangad müüsid kulda, kuid nad tegid seda varem. Alates 1990. aastast müüsid Belgia, Kanada ja Hollandi keskpank 1590 tonni kulda. 1997. aastal müüsid Argentina ja Austraalia keskpangad kokku 290 tonni kulda. 1999. aasta aprillis hääletasid šveitslased referendumil, et tuleb lõpetada frangi kullaga seotus. Sellega kiideti heaks plaan müüa 2590 tonnist kullast 1300 tonni väärismetalli.

Timothy Green kirjutas 2007. aastal ilmunud raamatus, et kulla hinnalanguse põhjus 1990ndate lõpus oli valdavalt keskpankade kooskõlastamata müükide tulemus, kirjutas BBC.

Keskpanga uued vägiteod

Nüüd on Inglise Pangal nõuks müüa teistest keskpankadest agressiivsemalt rahatrüki käigus kokku ostetud võlakirju. Kui veebruari algul oli Ühendkuningriigi 10-aastase võlakirja tootlus 2,99 protsenti, siis augusti keskpaigaks kerkis see ligi 4,75 protsendini, kirjutab CNBC. Võlakirja tootlused liiguvad vastassuunas võlakirjade hindadele.

«Meie hinnangul toovad Inglise Panga müügid taas turu põhja,» märkis Mahon.

2008. aasta finantskriisi järel kulutas keskpank 13 aasta jooksul 895 miljardit naela Suurbritannia võlakirjade kokkuostuks. Siis olid võlakirjade tootlused ajaloolisel madaltasemel ehk võlakirjade hinnad laes.

Nüüd on võlakirjade hinnad järsult kukkunud, kuid keskpank tahab neist massiliselt ja kiiresti lahti saada.

«Sellises mahus müüke pole veel kunagi toimunud,» märkis ta.

Inglise Pank tahab muuta seni vaid raamatupidamislikud kahjumid reaalseteks kaotusteks. Juulis prognoosis keskpank, et riigikassa peaks kinni maksma varade ostuprogrammi kahjumit 150 miljardi naela ulatuses.

«Meie analüüsi järgi peaks võlakirjade müük moodustama 7,5 protsenti kõigist Ühendkuningriigi valitsuse võlakirjadest,» ütles Mahon. «See on meeletu kogus ja lisandub võlakirjade müügile, millega Suurbritannia valitsus tahab uusi võlakirju müües oma tegevust finantseerida.»

Columbia Threadneedle’i analüüsi järgi plaanib Suurbritannia keskpank vabaneda võlakirjadest 70 protsenti kiiremini kui USA keskpank ja topelt kiiremini Euroopa Keskpangaga võrreldes.

«Arusaamatu, miks on keskpangal müügiga tuli takus. Kiirmüük kukutab võlakirjade hindu, mis suurendab maksumaksjatele kahjumeid ja muudab paberil kahjumid reaalseteks kahjumiteks,» kirjutas ta. «Finantsturgudele tähendab keskpanga poolne tugev müük, et ostjate leidmisega läheb raskeks.»