Utilitas: Elwindi hoonestusloa taotlus Sõrve meretuuleepargi rajamiseks on õigusvastane

Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist rõhutab kirjas kliimaministeeriumile, et riigil ei ole õigust esitada konkureerivat hoonestusloa taotlust meretuuleepargi rajamiseks Sõrve alale.

Endise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kriitika puudutab Eesti ja Läti ühist meretuulepargiprojekti Elwind. «Nende hoonestusloa taotluse alusel ei saa hoonestusloa menetlust algatada, kuna samale alale on Utilitas Wind varasemalt esitanud Sõrve hoonestusloa taotluse,» kirjutab Tammist, lisades, et riigil ei ole täiendava konkureeriva taotluse esitamise õigust veeseaduse ega ehitusseadustiku mõttes.

Utilitas Wind juhatuse liige selgitab, et riigil on ehitusseadustiku kohaselt võimalik esitada meretuulepargi hoonestusloa taotlus üksnes alale, millele ei ole hoonestusloa taotlust veel esitatud. Samas, isegi kui riik saaks esitada täiendava hoonestusloa taotluse ja isegi kui menetleda Sõrve ja Elwindi taotlusi konkureerivate hoonestusloa taotlustena, ei saa Tammisti sõnul riigi taotlust võrdlemisel automaatselt eelistada. «Mingit tähendust ei oma siinkohal, et mereala kuulub riigile,» toonitas ta.

Äraspidine on Tammisti sõnul väita, et riik võib samal eesmärgil omakorda ehitusseadustiku piiridest mööda minna. «Utilitas Windil on subjektiivne õigus nõuda, et tema Sõrve hoonestusloa taotlust menetletaks kehtiva õiguse kohaselt, mis võib tähendada konkureerimist teiste eraarendajatega hoonestusloa menetluse algatamise nimel, aga ei võimalda riigipoolselt täiendava, veel vähem eelistatud või välistava hoonestusloa taotluse esitamist,» rõhutas ta.

Nendel põhjustel ei ole Tammisti sõnul ka Elwindi projekt praeguses asukohas õiguslikult realiseeritav. Samuti ei saa tema hinnangul Elwindi projekt tänase realistliku ajakava järgi panustada 2030. aasta taastuvelektri eesmärkidesse.

Ühtlasi märgib ta, et arusaamatuks jääb ka Elwindi projekti tegelik eesmärk. Tammist toob välja, et ministeeriumite seisukoht tundub olevat, et meretuuleparke tuleks rajada võimalikult suurel määral nii-öelda turupõhiselt. Samas ei saa aga Elwindi kui riiklikku ja subsideeritud uuringutega arendust kuidagi turupõhiseks pidada.

Teisalt ei ole Tammisti sõnul teada, kas Elwindi projekti soovitakse jõuliselt eelisarendada või on endiselt prioriteediks ettevõtjate endi väljaarendatavad meretuulepargid. Turuosalistele ei ole tema sõnul pealegi mõistetav, kuidas Elwind isegi hüpoteetiliselt Eesti ja Läti 2030. aasta eesmärgi täitma peaks.

Nimelt on Eesti 2030. aastaks võtnud Euroopa Liidu tuuleenergia arenduste eesmärgis oma osaks 1 gigavatti, Läti 0,4 gigavatti ja Leedul1,4 gigavatti. Arvestades, et Elwindi projekt on praeguse inormatsiooni kohaselt mõeldud realiseeruma kahe riigi peale kokku vaid kuni 1000 megavati ulatuses, ei ole Tammisti sõnul niisuguse projektiga võimalik Eesti ja Läti summeeritud eesmärke täita.

Utilitas OÜ esitas 2020. aasta 29. aprillil tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) hoonestusloa taotlused meretuulepargi rajamiseks muu hulgas Sõrve 1 ja Sõrve 2 aladele. 2023. aasta 2. juunil on Utilitas Wind Sõrve 1– 2 hoonestusloa taotluste koormatavat ala täpsustanud ja muutnud nii, et liitis allesjäänud Sõrve 1 ja Sõrve 2 hoonestusloa taotluste koormatavad alad ühtseks hoonestusloa taotluse alaks.

Euroopa Komisjoni 2022. aasta 29. augusti delegeeritud määruse kohaselt kanti piiriüleste taastuvenergiaprojektide loetellu muu hulgas projekt Elwind ehk Eesti–Läti ühine meretuuleenergia hübriidprojekt.

2022. aasta oktoobris teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti Elwind sobilikumaks asukohaks Eesti merealal asukohavaliku eeluuringu põhjal valiti Sõrve säärest läände jääv mereala.

Projekt Elwind on Eesti ja Läti riikidevaheline meretuuleenergia projekt, mille eesmärgiks on rajada Läänemerre Eesti ja Läti merealale tuulepargid ja need ühendada riikidevahelise elektrienergia veekaabelliiniga. Riigid teevad ära vajalikud eeltööd vastava ala eelplaneeringute, uuringute ja hoonestuslubade näol, olles kohustatud seejärel ehitusseadustiku kohaselt korraldama hoonestusloa võõrandamiseks enampakkumise või valikpakkumise 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates.