Kas eestlaste pensionipõlv hakkab viimaks liikuma kuldsete aastate poole?

Pensionär. Pilt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter

Ameeriklaste kuldseteks aastateks tituleeritud pensionipõlvest on Eesti elanikud pidanud seni und nägema. Meie vanemaealisi on iseloomustanud ennekõike kõrge suhtelise vaesuse tase, kehv finantstervis ja säästude vähesus. Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab, miks on tervitatav õige pea tekkiv uus võimalus suurendada oma kindlust tulevikuks ja panustada suuremal määral pensionisse.

Hiljaaegu nägime Prantsusmaal ulatuslikke meeleavaldusi, mis said alguse pensioniea tõstmisest. Vaadates aga pensionide kvaliteeti OECD või kitsamalt Euroopa Liidu riikides, siis paneb tulemus Eesti kodanikke kukalt kratsima.

Näiteks Prantsusmaal on pensioni asendusmäär ehk vanaduspensioni suurus inimese pensionieelsest brutotöötasust 74,4 protsenti. Eestis oli aga keskmine I ja II samba brutopensioni suhe brutopalka 2020. aasta lõpus 36,5 protsenti, samade näitajate netosuhe 42,4 protsenti.