Kohus ei tuvastanud RIKi ametnike tegevuses kuritegusid

Advokaat Aivar Pilv Foto: Tairo Lutter

Tallinna ringkonnakohus jättis teisipäeval muutmata kohtuotsuse, millega mõisteti registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) ametnikud õigeks, kuna kohus ei tuvastanud altkäemaksu andmist ja võtmist RIKi ametnike poolt riigihangete korraldamisel.

Ringkonnakohus ei rahuldanud riigiprokurör Vahur Verte apellatsioonkaebust, milles ta vaidlustas Harju maakohtu mullu 20. detsembril tehtud õigeksmõistva otsuse.

Kriminaalasjas oli esitatud süüdistus erinevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigihangete seaduse rikkumises hanketingimuste koostamisel teatud pakkujate eelistamiseks ja soodustingimuste loomiseks ning selle eest altkäemaksu andmises ja võtmises.

Süüdistus puudutas registrite ja infosüsteemide keskuse korraldatud riigihankeid aastatel 2013–2017 erinevatele riigiasutustele süle- ja lauaarvutite ning monitoride ostmiseks ja liisimiseks, aga samuti nende alusel sõlmitud raamlepinguid ja minikonkursse.

Süüdistuse järgi sõlmisid RIK arvutitöökoha halduse talituse juhataja Janek Nozdrenko ja infrastruktuuride osakonna juhataja Rome Mitt kokkuleppe Green IT OÜ juhataja Margo Lubergiga, mille järgi arvestatakse võimalikult suurel määral äriühingu huvidega riigihanke alusdokumentide koostamisel, hangete hindamisel ja tellitud toodete vastuvõtmisel.

Süüdistuse järgi tellis Green IT vastutasuks Mitile ja Nozdrenkole kuuluvatelt äriühingutelt erinevaid teenuseid kokku summas 39 148 eurot. Hangete ettevalmistamisel pidi kokkuleppe järgi abistama Green IT palgatud Margus Nurk oma äriühingu Idejamos kaudu, kes osutas Green IT-le nõustamisteenust summas 77 516 eurot, märkis süüdistus.

Väidetavalt samasuguse kokkuleppe riigihangetel korraldamisel sõlmisid RIKi esindajad ka ASiga ATEA ja selle juhtaja Ruslan Stšerbjukiga ning viimasega seotud äriühing ostis Miti ja Nozdrenkoga seotud äriühingutelt teenuseid mahus 14 068 eurot.

Harju maakohus mõistis Nozdrenko, Miti, Lubergi, Štšerbjuki neile esitatud süüdistuses õigeks ning Nurga suhtes lõpetas kohus menetluse seoses süüteo aegumisega. Eelnevalt oli kohus 2021. aastal lõpetanud menetluse Green IT ja ATEA ASi suhtes otstarbekuse kaalutlusel.

Süüdistusakt ei vasta nõuetele

Ringkonnakohus ei pidanud riigiprokuröri apellatsiooni põhjendatuks ning nõustus kaitsjate ja maakohtuga selles, et kriminaalasjas kohtule esitatud süüdistusakt ei vasta riigikohtu sõnastatud kvaliteedinõuetele.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et prokuratuuri seisukoht on menetluses olnud heitlik ja süüdistusest on raske aru saada, mis on konkreetsed etteheited ja prokuratuuri hinnangul altkäemaksu ese ehk kas kohtualustega seotud äriühingute hangete raames reaalselt tehtud tööd või nende eest saadud tasu. Kohus ei nõustunud prokuröriga ka selles, et etteheidetavaid tegusid ajavahemikus 2013–2016 saab käsitleda jätkuvate tegudena karistusõiguslikus mõttes.

Kahe erineva äriühingu juhatuse liikmega kolme aasta taguse intervalliga ehk vastavalt 2013 ja 2016 väidetavat ebaõiguskokkulepete sõlmimist ei saa kolleegiumi arvates pidada tegudeks, mis on kantud ühtsest tahtlusest jätkuva tegevuse mõttes.

Kohtu hinnangul oli kogutud tõendite alusel RIKi endise infrastruktuuride osakonna juhataja Rome Miti seos hangete ettevalmistamisega praktiliselt olematu ning tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hangete ettevalmistamisel eelistati mingilgi moel Green IT OÜd ja/või ASi Atea. Erinevalt maakohtu järeldustest on prokuröri vastupidised väited tõendite kogumi kontekstist välja rebitud, tõdes kohus.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldus õige ka küsimuses, kas ja mil viisil on võimalik üldse mõjutada hankes pakkumuste osas tehtud otsustusi. Kohus märkis, et riigihangete olemust silmas pidades ei olegi pakkumuste edukaks tunnistamisel tegelikult väga palju võimalusi komisjoni otsuseid mõjutada.

Väga lihtsustatult on hankemenetluses edukas see, kes pakub tingimustele vastava, sobivaima ja parimate parameetritega eseme parima hinnaga. Pakkumusi läbivaatava ja edukaima väljaselgitava komisjoni töö on suuresti tehniline ehk kontrollitakse pakkumuses oleva toote vastavust tingimustele ja lähtutakse hindamiskriteeriumist ehk näiteks soodsaim hind või parim kvaliteedi-hinna suhe, mis on varem fikseeritud ja pakkujatele teatavaks tehtud. Järelikult on hangete puhul rõhuasetus hoopis sellel, millised tingimused hankesse pannakse. Süüdistusest ei selgu, millised olid need tingimused, mis siis pidid soodustama Green IT OÜ ja ASi Atea edu hangetel ja üldistatud etteheited ei ole selleks piisavad.

Ringkonnakohus leidis, et ei ole põhjust väita, et ebaõiguskokkulepped sõlmitaksegi üldjuhul varjatult ja nende taasesitamise võimatuse tõttu pole kokkulepete olemuse hilisem tuvastamine mõeldav. Antud asjas on altkäemaksuetteheited seotud riigihankemenetlustega.

Kriminaalasjas olid prokuratuuri käsutuses nii esialgsed hanketingimused kui ka süüdistatavate samaaegne e-kirjavahetus, kinnitatud hanketingimused, pakkumised ja hanke lõpptulemus. Seega oleks pidanud anomaaliad avalduma nimetatud tõenditest.

Lisaks läbisid hankelepingud kohustusliku kooskõlastusringi, milles osales ka Mitt ning ta allkirjastas üleandmis-vastuvõtmisaktid seoses tavapäraste tööülesannetega. Kohus tuvastas, et Mitt ja Nozdrenko täitsidki RIKi tehtud hangetes oma tavapäraseid tööülesandeid. Ringkonnakohus analüüsis süüdistuses esitatud väiteid ja leidis, et lõikude kaupa edastatud info on seostamata nii omavahel kui ka altkäemaksu süüteokoosseisu mõttes.

Analüüsides tõendeid väidetava altkäemaksu kohta, mis prokuröri käsitluse järgi seisnes selles, et hangete tingimustesse lisati kleebistamise, piltide paigaldamise ja pakendamise nõue, sest süüdistatavad teadsid, et tootjad ei saa sellist teenust pakkuda ning ka hankel osalenud pakkujad ei olnud valmis seda teenust pakkuma. Seetõttu pakkusid nimetatud teenust siis Eestis vaid süüdistatavate Janek Nozdrenko ja Rome Miti ettevõtted.

Ringkonnakohtu istungil aga selgus, et see prokuröri väide ei põhine asjas esitatud tõenditel. Prokurör möönis, et tõendid kinnitavad pigem seda, et neid teenuseid osutavaid äriühinguid oli teisigi. Sellisele järeldusele jõudis kontrollitud tõendite alusel ka maakohus. Prokuröri väide oli ka ebaloogiline, sest väidetava nn kleebistamise monopoli korral tekib küsimus ebaõigluskokkuleppe sõlmimise otstarbekusest, sest seda oleks siis iga pakkuja pidanud sisse ostma Nozdrenko ja Mitiga seotud äriühingutelt.

Maakohus oli eelnevalt kontrollitud tõendite alusel tuvastanud, et Nozdrenko ja Mitiga seotud äriühingud tegid töid, mis oli käsitletav kui harilik alltöövõtt ning altkäemaksu esemena käsitleti hangete raames tarnitavate arvutite ettevalmistamisega seotud töid. Samas viitavad harilikule töövõtule eelnevate hinnapakkumiste küsimised ning varasem koostöökogemus. Lisaks olid tööde tegemise hind pakkumistes teistest pakkujatest odavam. Kõiki neid asjaolusid arvestades puudus kohtute hinnangul ka altkäemaksule iseloomulik ekvivalentsussuhe.

Analüüsides erinevate isikute mahukat kirjavahetust, leidis kohus, et puuduvad viited sellele, et süüdistatavate vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe, millega oleks alates 2014. aasta märtsist garanteeritud Green IT alltöövõtu tellimuste esitamine Minitrade OÜ-le ja Viola Grupp OÜ-le.

Ringkonnakohus ei nõustunud prokuröri seisukohaga, mille järgi oli kõnesolevate tööde alltöövõtuna tellimine Nozdrenko ja Miti ettevõtetele üliolulised nii käibe, jätkusuutlikkuse kui ka süüdistatavate sissetulekut silmas pidades. Kohus nentis, et üldjuhul asutataksegi äriühing eesmärgiga teenida kasumit ning see ei ole ainult iseloomulik tunnus altkäemaksule. Seejuures ei olnud ei süüdistuses ega ka eelnevas kohtumenetluses välja toodud, millises suurusjärgus nimetatud süüdistatavate sissetulekud suurenesid.

Teenuste eest makstud tasu jaotati tõendite alusel kõigi isikute vahel, kes töid tegid. Lisaks kandsid ettevõtted jooksvaid tegevuskulusid, mis nähtub erinevatest tõenditest. Seetõttu luges kohus abstraktseks prokuröri väite, mille järgi olid Green IT OÜ-lt ja ASilt Atea poolt tööde eest tehtud maksed sissetulekute mõttes üliolulised, sest see on sisustamata ja tõendamata. Seejuures pole tuvastatud, milline oli Miti ja Nozdrenko osa ning kuidas see suhestus nende ülejäänud sissetulekuga.

Ringkonnakohus rõhutas, et karistusseadustikus kirjeldatud altkäemaksu süüteokoosseisu mõttes on oluline, et altkäemaksuna saadud soodustus paneb ametiisiku võrreldes varasemaga paremasse olukorda ja oluline ei ole see, kui suur on ametisiku vara juurdekasv, sest koosseis on täidetud siis, kui ametniku varaline olukord paraneb.

Kohtumenetluses kontrollitud tõendite alusel ei ole õige süüdistuse väide, mille järgi Nozdrenko ja Mitt said altkäemaksuna endaga seotud äriühingute kaudu süüdistuses märgitud summad. Seetõttu puudub ka altkäemaksule iseloomulik ekvivalentsussuhe ja see oli tavapärane töövõtt.

Lisaks viitab tööde tegemine turuhinnaga või sellest odavamalt, et poolte vahel puudus ebaõigluskokkulepe. Kohus hindas ka eluliselt ebausutavaks, et süüdistatavad oleks ametisikutena saanud altkäemaksu vormis, mis eeldas töödega tegelemist pärast tööpäeva ja nädalavahetustel ning saadud tasu oli selline, millega pidevalt keegi rahul ei olnud, nagu nähtub tõenditest ehk töid teinud isikute omavahelisest suhtlusest. Kõiki neid asjaolusid arvestades ei pidanud ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni põhjendatuks ning nõustus maakohtu süüdistavate suhtes tehtud õigeksmõistva otsusega.

Lisaks eeltoodule leidis prokurör, et maakohus oleks pidanud kehtiva kohtupraktika alusel kontrollima ja hindama, kas süüdistavate tegevuses ei esine mõne muu kuriteokoosseisu tunnuseid – eelkõige toimingupiirangu teadvat rikkumist suures ulatuses.

Seetõttu ei puudutanud see küsimus Margo Lubergi ja Ruslan Štšerbjukki. Kohus leidis, et Nozdrenko ja Mitt olid ametisikud, kes paralleelselt tegelesid ettevõtlusega ning tegid selle raames alltöövõtu korras töid RIKi hanked võitnud äriühingutele, kuid süüdistuse käsitlus asjaoludest ei ole omavahelises seoses. Seetõttu ei pea kohus ise asuma laialivalguvast süüdistusest välja noppima fakte, mille alusel väidetavat toimingupiirangu rikkumist sisustada ja võimalikke etteheiteid konstrueerida.

Ringkonnakohtu hinnangul pole toimingupiirangu rikkumise kontekstis võimalik arvestada süüdistuses ja apellatsioonis esitatuga selles, et Janek Nozdrenko ja Rome Mitt tegid kas ise või alluvate kaudu hankemenetluses otsustusi, mis puudutasid hanketingimusi või tulemust.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et tingimused, mis nägid ette arvutite ettevalmistamise ehk tööd, mida süüdistatavatega seotud äriühingud alltöövõtu korras tegid, lülitati hangetesse lõppkasutajate huvides ja sisend tuli kolmandatelt isikutelt. Lisaks pole tõendeid selle kohta, et Green IT OÜ ja AS Atea osutusid hangetel edukaks üksnes sel põhjusel, et süüdistatavatel oli võimalik hankekomisjoni otsuseid suunata.

Järelikult pole põhjust Janek Nozdrenkole ja Rome Mitile ette heita seda, et nad n-ö garanteerisid omale töö nii, et lisasid vastavad tingimused ja/või aitasid potentsiaalsel partneril võita. Eeltoodu tõttu ei nõustunud ringkonnakohus prokuratuuri seisukohaga, et Janek Nozdrenko ja Rome Miti võimalikku vastutust toimingupiirangu rikkumise paragrahvi järgi oleks võimalik süüdistuses esitatud faktiliste asjaolude põhjal kontrollida.

Pilv: keegi ei pea kriminaalmenetluses tõendama oma süütust

Rome Miti kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve hinnangul on kohtute antud hinnangud süüdistuse põhjendamatuse kohta loogilised ja tuginevad tuvastatud asjaoludele.

«Kõnesolev süüdistus on rajatud abstraktsetele ja tõendamata etteheidetele, mille puuduseid ja vasturääkivusi ei ole suutnud prokurör kahes kohtuastmes tõenditega kontrollitavalt siduda,» ütles ta.

«Eelneva mahuka ja kaitsealustele äärmiselt koormava menetluse taustal on veel kord põhjust küsida – kas kaitsealustele selline koormav menetlus on kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud põhimõttega, mille järgi keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust. Selles menetluses on väga palju aega ja energiat kulutatud just sellele tegevusele,» tõdes Pilv.