RAHATURUFONDID ⟩ Eestis saab nüüd lõpuks väikese rahaga lühiajaliselt korralikku intressi teenida

Eesti maaklerfirma Lightyear asutajad Martin Sokk ja Mihkel Aamer. Foto: Sander Ilvest, Postimees

Paraku ei paku rahaturufonde Eesti jaeklientidele pangad, vaid alates tänasest finantstehnoloogiafirma Lightyear.

Lightyear vahendab oma klientidele maailma suurima varahaldusfirma Blackrock rahaturufonde eurodes, USA dollarites ja Briti naeltes.

Teenitav intressimäär muutub iga päev olenevalt sellest, kui palju Blackrocki konkreetne fond ise intressi teenib. Raha saab paigutada alates ühest eurost, dollarist ja naelast.

Viimastel andmetel oli eurodes rahaturufondi intressimäär 3,79, USA dollarites 5,54 ja naeltes 5,2 protsenti. Tegemist pole börsil kaubeldava instrumendiga.

Sellest läheb maha Lightyeari teenustasu, mis on aasta baasil 0,09 kuni 0,3 protsendipunkti. Mingeid ostu- ega müügitasusid tootel pole.

«Tahame pakkuda klientidele võimalust ilma raha kinni hoiustamata võimalust teenida korralikult intressitulu, tegemata tähtajalist hoiust,» ütles Lightyeari kaasasutaja ja tegevjuht Martin Sokk. «Rahaturufondide toomine Eestisse madalate tasudega ja ilma tavapärase hiigelsuure miinimuminvesteeringuta on üks põnevamaid sündmusi, mis meie investeerimismaastikul viimasel ajal toimunud on. Alates tänasest ei ole need fondid enam suurte korporatsioonide pärusmaa, vaid kättesaadavad ka eraisikutele ja erineva suurusega ettevõtetele — andes kõigile võrdse võimaluse kõrged intressid enda jaoks veel kõvemini tööle panna.»

«Ja mis kõige lahedam — rahaturufondide kaudu elavdame tegelikult kohalikku idumaastikku. Meid usaldab juba mitu vinget Eesti startup'i, kelle edule oleme läbi selle uue toote kaasa aidanud. Iga 30 miljoni euro pealt, mis idufirmad BlackRocki fondidesse investeerivad, saavad Eesti idud aasta lõikes tagasi umbes miljon eurot,» märkis ta.

Pangad ei taha ise oma põhiärile konkurentsi pakkuda, milleks on tähtajaliste hoiuste kaasamine. Seetõttu on pangad unustanud rolli, et nad on ka finantsvahendajad.

Pakkumine kasvaski välja Eesti idufirmadest, kellel olid kontodel suured summad, mida ei tahetud hoiustada. Selle probleemi lahendamisest sai vahendatav toode, mis sobib ka tavainimestele, olgu siis investeeringute vahelisel ajal vaba rahasummana kontol või ka muidu mitteinvestorina vaba raha.

Fondid paigutavad raha lühiajaliselt, kusjuures rahapaigutused nõuavad kõrgeimat krediidikvaliteeti (AAA reitingut). Tuleb tähele panna, et tegemist pole krediidiasutuse ega hoiusega, mille tõttu pole toodetel hoiusegarantiid.

Tegemist on äärmiselt lihtsa tootega. Enam kui kümme aastat tagasi juhtisid ka Eesti pangad rahaturu ja likviidsusfonde, mis leidsid kurva lõpu veel enne negatiivseid intressimäärasid, kuna investeerisid osaliselt ebalikviidsetesse kohalike ettevõtete võlakirjadesse, mis osutusid rämpsvõlakirjadeks.

Pangad ei taha pakkuda toodet, mis pakub konkurentsi nende hoiustele

Pangad ei näe, mis probleemi lahendavad rahaturufondid kliendi jaoks. Lisaks on positiivsed intressimäärad olnud liiga lühikest aega, siis pole ka pankadel vajadust selliseid tooteid ise teha ja pakkuda ega vahendada.

«Tõusvate intressimäärade keskkonda oleme näinud veidi üle pooleteise aasta. See võib küll esmapilgul tunduda piisavalt pika ajana, kuid peame meeles pidama, et sellele eelnevalt elasime ligi 14 aastat madalate ja ka negatiivsete intressimääradega,» kommenteeris LHV investeerimisteenuste juht Allan Gaidunko. «Kuivõrd hoiused ja rahaturufondid pakuvad praegu investoritele varasemast atraktiivsemat tulusust, siis minu hinnangul on investorid alles kohanemas olukorraga, et antud finantsinstrumentidest, mis olid pikemat aega tähelepanu keskpunktist väljas, on saamas varaklassid, mida soovitakse aktiivselt oma portfelli lisada.»

LHV kaudu on võimalik sellest trendist osa saada, investeerides näiteks indeksifondidesse, mis koosnevad lühiajalistest võlainstrumentidest ja pakuvad rahaturufondidele üpriski sarnast tootlust, märkis ta.

«Rahaturufondid ei ole üldiselt Euroopas väga populaarsed. Tõesti, USA investeeringute maht rahaturufondidesse on märkimisväärselt suurem kui Euroopas, kuid see võib olla seotud erinevate põhjustega, näiteks USAs investeerimine on rohkem arenenud kui Euroopas ja turg on paindlikum. Pikaajalised negatiivsed intressimäärad mõjutasid investorite nõudlust ja rahaturufondid hakkasid Eesti turult vaikselt kaduma,» kommenteeris Swedbanki investeerimistoodete valdkonnajuht Ksenia Ipolitova.

Tema sõnul hea alternatiiv rahaturufondidele on hoiused, mis on jaeklientidele arusaadavad, ei nõua palju tähelepanu ja on ilma teenustasuta.

«Swedbank pakub üleöödeposiiti, mis on kõige lühiajalisem lahendus teenida vabalt rahalt intressi, kuid minimaalne summa on 60 000 eurot,» lausus ta. «Igaühe jaoks sobilik lahendus on aga Rahakoguja, mille intress on praegu 1,75 protsenti aastas.»

Me jälgime aktiivselt turgu ja lähtuvalt sellest, kuidas muutub nõudlus, vaatame üle panga investeerimisteenuste pakkumised, lausus ta.