Kõik riigi leivale: erasektori töökohad on kokku kuivanud

Töötukassa ruumid: pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Eesti majanduseksperte tabas üllatus – kuhugi on kadunud tuhanded töökohad, kuid kriisist veel ei räägita.

Eestis tulevad olulised arvud teinekord pika viitega – alles nüüd sai statistikaamet kokku löödud teise kvartali tööturgu iseloomustavad andmed. Ja tulemus on ehmatav: kuhugi on kadunud ligi viiendik vabadest töökohtadest.

Kui läinud aasta teises kvartalis oli Eestis 13 334 vaba töökohta, siis selle aasta teiseks kvartaliks oli neid järel vaid 11 079 ehk 17 protsenti vähem. Probleem on aga selles, et traditsiooniliselt on teine kvartal Eesti majanduses töötajate jaoks tugev ja hea kvartal: vabanevad igat masti hooajalised töökohad ja kes kohta tahab, see saab.

Tänavu teises kvartalis võeti tööle 53 849 inimest ja töölt lahkus 51 500. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2022. aasta teise kvartaliga võrreldes üheksa protsenti.

«Värbamise eesotsas olid hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning haldus- ja abitegevuse tegevusalad. Töölt lahkuti aga hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ja hariduses. Tööandja algatusel lahkus ametist 6341 töötajat ja see moodustas 12 protsenti kõigist töölt lahkunutest,» selgitas statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli ​ Voolens. Ehk inimesed ei liikunud omal algatusel parematele jahimaadele, vaid said pihta kärpekirvega.

Iseäranis palju vabu töökohti on pakkuda riigiaparaadil: Voolensi sõnul oli kõikidest vabadest ametikohtadest 40 protsenti avalikus sektoris. «Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim avaliku halduse ja riigikaitse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusaladel, madalaim aga põllumajanduses ja ehituses.»

Pakkumisi jääb vähemaks

Teises kvartalis oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv veidi üle 617 000 ning neist enamik oli töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse vallas. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8 protsenti ning neid oli kõige rohkem avaliku halduse ja riigikaitse (1775), hulgi- ja jaekaubanduse (1499) ning hariduse (1316) alal.

Tööportaali CV-Online turundusjuht Karla Oder ütleb, et tööpakkumiste arv on võrreldes viimase kahe aastaga pigem tagasihoidlik ja kahaneb. See omakorda tähendab tema sõnul, et tööturg liigub tervislikuma tasakaalu poole. «Kui eelmise aasta tipphetkel oli tööportaalis üle 3000 tööpakkumise, siis praeguseks on see number langenud umbes poole võrra. Aga siinkohal tuleks rõhutada, et sarnane tase oli ka aastatel 2019 ja 2020, enne eelmise aasta rallit tööturul, kui tööpakkumiste arv ületas rekordeid ja tööhõive oli rekordkõrgel,» selgitas Oder.

«Aga eks terviklikumat pilti näitab september, sest nüüd alustavad ettevõtted uuesti värbamist ja tööturg naaseb suvepuhkuselt. Raske on hinnata, millal tööpakkumiste arv taastub, kuid vaadates viimaseid majandusprognoose, siis ilmselt sügisel see veel ei juhtu.»

Oder nentis, et praegu otsivad tööandjad pigem võimalusi kulude vähendamiseks ja optimeerimiseks. «Taoline situatsioon viib ilmselt alla töötajate rahulolu ja paneb inimesed ringi vaatama paremate võimaluste järele ning seda on juba ka märgata. Võrreldes eelneva aasta sama ajaga on tööportaalis cv.ee kandideerijate arv tõusnud 35 protsenti. Ilmselt tõukab numbrite kasvu eelkõige tagant vabanenud töökäte arv ja ebaõnnestunud palgaläbirääkimised. See aga tähendab, et konkurents tööpakkumiste ja ühe töökoha nimel läheb üha suuremaks.»

 

Kokku on sel aastal esitatud umbes 80 koondamisteadet ja kaob 2600 töökohta, ligi 1000 töötlevast tööstusest. Võrdluseks varasemate aastate sama perioodi andmed:

2019. aasta esimesed 8 kuud – 2100 koondatavat ja 62 teadet

2020 – 5000 koondatavat ja 165 teadet

2021 – 800 koondatavat ja 34 teadet

2022 – 2000 koondatavat ja 70 teadet

Allikas: töötukassa

Kogemus teeb murelikuks

Oder lisas, et paanikaks kummatigi põhjust ei ole, sest Eestis on endiselt väga madal töötuse määr ja tööpakkumiste arv ei ole järsus languses, vaid kahanenud uue tõusu eel. «Pakun siiski, et töötukassa ennustused peavad paika ja näeme sügisel töötuse määra tõusu,» arvas Oder.

Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool selgitas, et tänavune töötute rekord jäi märtsikuusse. Aasta esimesel päeval otsis töötukassas tööd 51 400 inimest, märtsis oli arvel 54 000 inimest. Kõige vähem oli kliente juuni alguses – 48 300. Septembri alguses oli tööotsijaid 50 083 ja see on viimase viie aasta 1. septembri kõrgeim näitaja. «Kõikidel varasematel aastatel on septembris, oktoobris, novembris, detsembris end töötuks registreerinud rohkem inimesi, kui on neid, kes sel kuul endale töö leiavad – siit saab teha järelduse, et selle aasta suurim töötute number on meil veel ees,» märkis Kool. Samas pole tema sõnul tööpakkumiste arv nulli kukkunud. Augustis lisati töötukassasse umbes 5000 vaba töökohta, vähem kui kahel viimasel aastal, ent rohkem kui 2019. ja 2020. aastal. Kui aga tänavused kaheksa kuud kokku võtta, on meil töötukassa hinnangul raskem aasta, kui olid kaks viimast koroona-aastat.

 

Enamik vabadest ametikohtadest asus Harjumaal (81 protsenti), sealhulgas Tallinnas (72 protsenti), järgnesid Tartumaa (6,3 protsenti) ja Pärnumaa (3,4 protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harjumaal ja Raplamaal ning madalaim Põlva- ja Hiiumaal.

allikas: statistikaamet