Mis juhtus? Eesti vabade töökohtade arv langes viiendiku võrra
5. september 2023, 08:07
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta ehk 17 protsenti vähem kui mullu samal ajal ning tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.
Teises kvartalis oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv veidi üle 617 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8 protsenti ning neid oli kõige rohkem avaliku halduse ja riigikaitse (1775), hulgi- ja jaekaubanduse (1499) ning hariduse (1316) tegevusaladel.
Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuhi Eveli Voolensi sõnul olid kõikidest vabadest ametikohtadest 40 protsenti avalikus sektoris. «Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim avaliku halduse ja riigikaitse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusaladel, madalaim aga põllumajanduses ja ehituses,» ütles Voolens.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (81 protsenti), sealhulgas Tallinnas (72 protsenti), järgnesid Tartumaa (6,3 protsenti) ja Pärnumaa (3,4 protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harjumaal ja Raplamaal ning madalaim Põlva- ja Hiiumaal.
Teises kvartalis võeti tööle 53 849 ja töölt lahkus 51 500 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2022. aasta teise kvartaliga võrreldes 9 protsenti.
«Tööle võetud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning haldus- ja abitegevuse tegevusalad. Töölt lahkunud inimeste arvu poolest aga hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ja hariduse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 6341 töötajat ja see moodustas 12 protsenti kõigist töölt lahkunutest,» selgitas Voolens.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kvartali kolme kuu lõpu keskmise seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.