Miks on Eesti elektrihind täna üle 11 korra kõrgem kui Soomes?

Rootsi ja Leedu vahel on hetkel puudu 700 megavatti võimsust. Pildil Nordbalti ühendus. Foto: Lukas Balandis/Scanpix Baltics

Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas maksab elektri keskmine börsihind täna 148,35 eurot megavatt-tunnist, samas kui Soomes tuleb megavatt-tunni eest välja käia keskmiselt 13,12 eurot.

Riikidevahelisi elektrivoogude analüüsist järeldub, et peamine põhjus enam kui 11-kordse hinnaerinevuse tekkimisel peitub praegu hoopis Leedus. Nimelt lakkas laupäeval, 2. septembril rikke tõttu töötamast Leedu ja Rootsi vaheline 700-megavatine NordBalt ühendus, mille kaudu hangib Leedu tavapäraselt Rootsist elektrit täisvõimsusel.

Kuna Rootsi-Leedu suunaline ühendus on rivist väljas, tekitab see täiendavat koormust Eesti ja Soome vahel olevatele Estlinki ülekandekaablitele, mis on praegu ainsaks toimivaks ühenduseks Skandinaavia ja Baltikumi vahel. Estlinkide 1000-megavatine võimsus pole aga hetkeoludes piisav, et ühtlustada elektrihind Soome ja Baltikumi vahel.

Kuna ülekandevõimsusest jääb puudu, tekib Eesti-Soome piirile täna igal tunnil pudelikael, mis tähendab automaatselt, et Baltikumis ja Soomes ei kujunda elektrihindu enam samad elektrijaamad. Kui Soomes jõuavad täna turule vaid madalate muutuvkuludega tootmisüksused, peamiselt tuule- ja tuumaelekter, siis Baltikumis on ebapiisava taastuvenergia toodangu tõttu turul ka gaasi- ja põlevkivielektrijaamad.

Näiteks Eesti Energia toodab praegu elektrit nii Eesti soojuselektrijaama 5. energiaplokis kui ka Balti soojuselektrijaama 11. energiaplokis. Auvere elektrijaam on alates 30. augustist aga taas remondis ning peaks turule tagasi jõudma 10. septembril.

Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiridel täna pudelikaelu ei teki, mistõttu tuleb 148,35 euro suurust hinda maksta täna kõigis kolmes Balti riigis.

Rootsi ja Leedu vaheline 700-megavatine ühendus on viimaste turuteadete järgi elektrisüsteemist väljas kuni 8. septembrini.