/nginx/o/2023/09/04/15569096t1h8d10.jpg)
Globaalselt jätkavad aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) turud langustrendi, olles mõjutatud aeglasest maailmamajanduse kasvust, keskpankade piiravast rahapoliitikast ning endiselt tugevatest geopoliitilistest riskidest – sõda Ukrainas ning pinged USA ja Hiina suhetes, ütles EY Eesti strateegia ja tehingute valdkonna juht Imre Teder.
«IPO-sid mõjutavad ka edaspidi tugevalt keskpankade baasintressimäärasid puudutavad otsused. Arvestus on lihtne: kui intressimäärad jätkavad kasvu, on investeerimisturgudel vähem likviidsust ja vabu vahendeid ning vastavalt sellele on investorid IPO-desse investeerimisel valivamad ja otsivad suuremat tootlust,» rääkis Imre Teder. «Tõenäoliselt vähendab see esmaste aktsiapakkumiste arvu, kuna turule pürgivad ainult kõige atraktiivsemad ettevõtted. Arvestada tuleb veel muutunud inflatsioonikeskkonnaga, mis mõjutab enamiku ettevõtete tuluprognoose ja avaldab survet tarbijate ostujõule. See trend ei mõju loomulikult ühtlaselt kõigile sektoritele – alati ei ole tarbijatel võimalik ostuotsuseid edasi lükata.»
Imre Teder lisab, et täpselt sama kehtib ka Eesti ettevõtete kohta, kes mõtlevad oma aktsiate noteerimisele. «See on praegustes tingimustes küll võimalik, kuid tuleb arvestada, et kapitali on rahvusvahelisel turul vähemaks jäänud ja investorid on valivamad. Täiendavalt otsivad investorid intressimäärade tõustes aktsiatelt kui riskantsemalt varaklassilt kõrgemat tootlust, sest madalama riskiga võlakirja- ja hoiuseturg on tänaste tasemete juures atraktiivne alternatiiv. Seega peaks IPO-turule pürgivate ettevõtete investeeringu tasuvuse prognoos olema tänases makromajanduslikus keskkonnas väga veenev. Kõik see kehtib ka nende riigiettevõtete aktsiate kohta, mis on tõenäoliselt lähitulevikus börsile liikumas.»
Tehisintellekt tekitab peagi IPO-turgudel suure nõudluse
«Ka madala aktiivsusega IPO-turul on võimalik märgata huvitavaid trende, millest selgeim on tehnoloogiasektori naasmine IPO-de liidripositsioonile,» märkis Teder. «2022. aasta esimesel poolaastal domineerisid IPO-turgu energiafirmad, kes tiivustatuna kõrgetest energiahindadest kasutasid soodsat hetke avalikule turule sisenemiseks.»
2023. aastal on globaalsed energiahinnad stabiliseerunud ja on märgata IPO aktiivsuse vähenemist energiasektoris, samas kui investorite kindlustunne tehnoloogiasektori suhtes on taastumas. Kui eelmise aasta esimese kuue kuuga kaasas energiasektor kogu IPO-investeeringutest koguni 29%, siis tänavu vaid 14%. Tehnoloogiasektor seevastu on kasvatanud oma turuosa IPO-de mahus tänavu eelmise aasta esimese poolaasta 17%-lt 23%-ni.
«Tehnoloogiasektori mootoriks on kujunemas tehisintellektil põhinevate lahenduste arendamine, mis toob investoritele kindlasti uusi ja põnevaid investeerimisvõimalusi. Tegemist on tööstusharuga, mille potentsiaali on hetkel raske hinnata ning mis tekitab tõenäoliselt lähitulevikus IPO-turgudel märkimisväärse nõudluse sarnaselt sellega, mis juhtus e-kaubanduse algusaegadel,» tõi Teder võrdluse.
IPO-de arvu poolest on sel aastal suurim India börs
Üleüldine madalam aktiivsus IPO‑turgudel võimaldab silma paista uutel, vähem traditsioonilistel tehingukeskustel. Sel aastal pole IPO-de arvu poolest maailma suurim börs mitte USA ega Hiina, vaid India börs (BSE ja NSE) 80 IPO‑ga, millele järgneb Hiina Shenzhen (SZSE ja Chinext) 70 ning Shanghai (SSE ja STAR) 62 tehinguga. Selle aasta esimese kuue kuuga on kaasatud investeeringute mahult suurim Shanghai börs 17,3 miljardi USA dollariga, millele järgneb Shenzhen 12,6 miljardi USA dollariga ja USA NYSE 5,9 miljardi USA dollariga.
«Geograafilises vaates paistab silma veel, et selle aasta esimese poolaasta IPO-de arvult maailma aktiivseimate börside esikümnes ei leia me ühtegi Euroopa börsi,» tõi Imre Teder välja. «Kui vaadelda kaasatud investeeringute mahtu, siis on Itaalia börs esikümnes viimane ning Šveitsi SIX üheteistkümnes. Need börsid edestavad tavaliselt eesotsas olevaid Londoni, Frankfurdi ja Pariisi kauplemiskeskusi.»
IPO-turul on selle aasta teine kvartal näidanud väga sarnast trendi eelmise aasta sama perioodiga, kuid poolaasta võrdluses on märgata selget langustrendi. 2023. aasta esimese kuue kuuga tehti maailmas 615 IPO-t, mis on küll ainult 5% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (647), kuid IPO-dega kaasatud investeeringud vähenesid 95,6 miljardilt USA dollarilt eelmisel aastal vaid 60,9 miljardile dollarile tänavu ehk koguni 36%
/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)