:format(webp)/nginx/o/2023/09/03/15568114t1hed6f.jpg)
Aeroflot ei saa Airbusi ja Boeingu lennukitele varuosi. Tehniliste rikete ja tihenevate droonirünnakute tõttu tühistatakse järjest lende. Idanaabri oma lennukitööstus on aga lapsekingades ja nüüd üritatakse nirust seisust pääsemiseks sektorisse meeletult raha süstida.
Lõppeva nädala teisipäeval toimus Vene lennukitööstuse suursündmus: Jakovlevi tehases pea täielikult kodumaistest komponentidest toodetud reisilennuk SJ-100 Superjet tegi Amuuri-äärses Komsomolskis edukalt oma esimese lennu. «Katsete käigus leidis kinnitust kõigi kodumaiste süsteemide stabiilne töö, lennuki hea juhitavus ja tasakaal,» kiitis tööstus- ja kaubandusminister Deniss Manturov TASSi vahendusel.
Superjet on teinud lende küll juba tublisti üle kümne aasta, kuid seni on see kokku pandud suuresti lääne päritolu komponentidest. Nüüd üritatakse minna pea täielikult üle Venemaa toodangule. Esialgu kasutati katseprogrammi kiirendamiseks esimeses prototüübis siiski Prantsuse-Vene mootoreid SaM146, kuid teine prototüüp alustavat väidetavalt katsetusi juba läbini kodumaiste PD-8 mootoritega.
Peaminister Mihhail Mišustin teatas neljapäeval valitsuse istungil, et Venemaa lennukitööstust tuleb asuda kiiresti toetama. Tootjatele kavatsetakse eraldada õhusõidukite tehniliseks ümberehitamiseks 20 miljardit rubla (192 miljonit eurot), mis aitaks kaasa enam kui 20 lennuki valmimisele. «Loodame, et sellised meetmed kiirendavad kodumaise lennunduse moderniseerimist,» võttis Mišustin kokku.
Selline abipakett on siiski tilk merre. Rosaviatsija teatas näiteks juulis, et lisas Venemaa lennukiregistrisse kokku 658 välismaa liisingfirmadele kuuluvat reisilennukit, mida kasutab 30 Venemaal tegutsevat lennufirmat. Registreerimine olevat vastumeetmeks Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidele, kirjutas Taloussanomat.
Aeroflot peab oma 349 välismaisest lennukist 2030. aastaks maha kandma 188, sest sanktsioonide tingimustes ei suudeta neid lihtsalt hooldada. Lennufirma eesmärk on asendada suur osa oma lääne päritolu lennukipargist, millele pole varuosi võtta, Vene lennukitega. Selleks on juba tellitud kodumaistelt tootjatelt 339 uut reisilennukit, nende seas 40 TU-214, 89 SSJ-New ning 210 MC-21. Uute lennukite tarned peaksid algama tänavu. Tellimuse väärtus on enam kui 15 miljardit eurot. Samas teatas Aeroflot, et lennufirma selle aasta esimese poolaasta kahjum oli 735 miljonit eurot ja seda vaatamata sellele, et käive kasvas 48 protsenti.
Veebiväljaanne The Insider teatas juuli lõpus, et raskete lennuõnnetuste arv Venemaa territooriumil on pärast 2022. aasta keskpaika kiiresti kasvanud. Ajakirja küsitletud ekspertide sõnul on õnnetuste algpõhjused sarnased: «Venemaa vähene ettevalmistus sanktsioonide mõjudeks, samuti puudused Aafrikast, Indiast ja teistest «sõbralikest riikidest» ostetud sertifitseerimata varuosade kvaliteedi kontrollis.»
Aeroflot kulutas eelmisel aastal varasemaga võrreldes vaid viiendiku rahast oma lennukipargi ja mootorite hooldusele ja remondile, vahendas The Moscow Times. Vähemalt 25 masinat on tulnud juba varuosadeks lahti võtta.
Eriti kurioosne oli augusti esimesel poolel avaldatud uudis, millest selgus, et Aerofloti lennukitel on pidurid välja lülitatud. Kuna Venemaal on raskusi Airbusi ja Boeingu lennukite kulunud pidurite asendamisega, andis lennufirma oma pilootidele korralduse osa pidureid üldse välja lülitada. Maandumisel kasutati kiiruse mahavõtmiseks seetõttu peamiselt mootorite nn reeversid ehk reaktiivpidureid, mis pööravad lennuki aeglustamiseks tõukejõudu vastassuunda.
Aeroflot saatis pilootidele märgukirja, mis lekkis meediaväljaandele Aviatorštšina. Pilootidele saadetud memos hoiatati muuhulgas: «Lennuk kipub pöörama küljele, kus pidurid on deaktiveeritud. Pöörake eriti tähelepanu külgtuules märjale rajale maandudes!!! Piirangud raja laiusele. Maandumisraja piiri ületamise oht!!!»
Sanktsioonidest möödahiilimiseks saadavad Venemaa lennufirmad oma lennukid Iraani hooldus- ja remonditöödele. Iraan on aastakümneid olnud lääne sanktsioonide all ning neil on pikaajaline kogemus vaatamata piirangutele lääneriikides toodetud lennukite õhus hoidmisel.
Ajakirja Aviation Week allikate sõnul on Venemaa saanud lääne reisilennukite varuosi ka Türgist ja Kagu-Aasiast. Suurte komponentide, näiteks mootorite hankimine, on aga muutunud järjest keerulisemaks.
Tänavu on Aeroflot ja teised Venemaa lennufirmad siiski leidnud viisid, kuidas sanktsioonidest mööda hiilida. Veebiväljaande Verstka kirjutas tollistatistikale viidates, et Vene lennufirmadel Aeroflotil, Pobedal ja Rossijal õnnestus Hiinas ja Araabia Ühendemiraatides tegutsevate ettevõtete abiga importida esimesel poolaastal varuosi vähemalt 171 miljoni dollari väärtuses. Nii saavad Venemaa turistid jätkuvalt lennata muuhulgas Türki, Araabia Ühendemiraatidesse, Taisse, Egiptusesse ja Maldiividele.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)