Müügil olevate korterite jääk üha paisub, kuid müüjad hindu langetama ei kipu

Mäepealse tänava kortermajad. Pilt on illustreeriv Foto: Mihkel Maripuu / Postimees Grupp

Kinnisvara24 portaali esimese poolaasta korterite müügituru kokkuvõte näitab, et müügipakkumiste arv kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga piirkonniti kuni kaks korda; kuna tehinguturg on võrreldes eelmise aastaga passiivsem, kasvab korterite jääk.

Kõige rohkem kortereid pakutakse müügiks Tallinnas: kuue kuu statistika näitab, et ühe kuu jooksul said ostuhuvilised tutvuda keskmiselt enam kui 4300 Tallinnas asuva korteri müügikuulutusega. Igas kuus lisati portaali keskmiselt kaks korda rohkem korteri müügikuulutusi kui eelmise aasta samal perioodil, teatas Kinnisvara24.

Enim pakuti müügiks kahe- ja kolmetoalisi kortereid, mis moodustavad ligi 70 protsenti Tallinna korterite müügipakkumisest. Kui võrrelda 2022. aasta esimese poolaastaga, siis kasvas kahe- ja kolmetoaliste korterite müügipakkumiste arv tänavu vastavalt 44 protsenti ja 59 protsenti. Mõnevõrra vähem kasvas ühetoaliste ning neljatoaliste või suuremate korterite müügikuulutuste arv.

Tartus ja Pärnus suurenes esimesel poolaastal korterite müügipakkumine samuti, kuigi tagasihoidlikumas mahus. Tartus kasvas ühes kuus portaalist läbi käinud korterite arv 30 protsenti ja Pärnus 27 protsenti. Ka neis linnades on kõige enam müügil kahe- ja kolmetoalisi kortereid.

Kuigi pakkumiste arv on kasvanud, tehti tänavu esimesel poolaastal kinnisvara müügitehinguid ligi neljandiku võrra vähem kui eelmise aasta esimesel poolaastal.

Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on Eesti aktiivseim kinnisvaraturg ka tänavu pealinnas. «Näeme Tallinnas hüppelist müügipakkumiste kasvu, aga võrreldes eelmise aastaga on ka Tartus ja Pärnus turule juurde tulnud hulgaliselt pakkumisi. Ehkki soov kortereid müüa suureneb, tehakse ostutehinguid tagasihoidlikus mahus,» tõdes ta.

Uibomäe tõi välja, et võrreldes 2022. esimese poolaastaga langes Tallinna korterite ostutehingute arv ühes kuus keskmiselt 25 protsenti. «Sarnane seis on Tartus, kuid Pärnus oli langus veel suurem – üle 50 protsendi. Kuna tehinguaktiivsus on madal, kasvab korterite jääk,» selgitas portaali tegevjuht.

Müügiks pakutavate korterite keskmine suurus eriti muutunud ei ole: Tallinnas ja Tartus müüakse keskmiselt 60-ruutmeetriseid ja Pärnus veidi väiksemaid, keskmiselt 57-ruutmeetriseid kortereid.

Kuigi tehinguturg näitab, et nõudlus on langenud, pole müüjad valmis hindu langema. Tallinna korteripakkumiste keskmine ruutmeetri hind oli 2023. esimesel poolaastal 3365 eurot, Tartus 2537 eurot ning Pärnus 2630 eurot.

Uibomäe sõnul jõutakse tehinguteni mõnevõrra madalama hinnaga. «Suurim tehinguhinna kasv oli Tartus, kus keskmiseks tehinguhinnaks ruutmeetri kohta kujunes tänavu esimesel poolaastal 2486 eurot. Aastaga kasvas ruutmeetri müügihind 16 protsenti. Kui võrrelda pakkumise hinda tehinguhinnaga, siis on näha, et Tartus kauplemisruumi eriti pole ja hinnasoodustust tehti vaid 2 protsenti,» märkis ta.

Pärnus kasvas tehinguhind aastaga 13 protsenti 2121 euroni. «Suvepealinnas on erinevus pakkumis- ja reaalse tehinguhinna vahel ligi viiendik,» lausus Uibomäe.

Tallinnas oli reaalse tehinguhinna kasv tagasihoidlikum – aastaga kasvas müüdud korteri ruutmeetrihind 8 protsenti ja oli tänavu esimesel poolaastal 3035 eurot. Uibomäe tõi välja, et pealinnas jõuti müügitehinguteni kümnendiku võrra soodsama ruutmeetrihinnaga kui keskmises müügikuulutuses.

Uibomäe hinnangul on korterite müügipakkumise kasvu ja keskmise ruutmeetrihinna tõusu taga kallinevad elamistingimused. «Inimestel on tekkinud soov oma kinnisvara kasumlikult maha müüa, et suurendada säästusid ja leevendada igapäevast toimetulekut. Mitme kinnisvara omanikel võib kasvanud laenuintresside ja üldise elukalliduse tingimustes olla kasulikum ühest kinnisvarast loobuda, et vähendada igakuiseid laenumakseid,» selgitas ta.