Puust ja punaseks: miks Putin muretseb rubla kukkumise pärast?

President Vladimir Putin ja keskpanga juht Elvira Nabiullina Foto: sputnik

Rubla on sel aastal kaotanud nii dollari kui euro suhtes veerandi oma väärtusest. Kukkumine on niivõrd suur, et president Vladimir Putin oli sunnitud tegema harvaesineva avaliku sekkumise, kus käskis keskpangal ja valitsusel valuuta väljavoolu ja rubla languse peatamiseks koostööd teha.

Venemaa keskpank tõstis küll augusti keskel järsult intressimäärasid 12 protsendile, kuid see kergitas rubla kurssi vaid 6 protsendi võrra, 93 rublani dollari eest. Lõppeval nädalal hakkas rubla jälle nõrgenema ja reedel sai dollari eest juba ligi 97 rubla.

Langus ähvardab süvendada inflatsiooni ja halvendab enne presidendivalimisi venelaste elatustaset. See on elavdanud arutelusid selle üle, kas tuleks uuesti kehtestada kapitalikontroll, kuid seni on valitsus ainult soovitanud suurematel eksportijatel müüa rohkem oma teenitud välisvaluutat siseturule.

Mis põhjustab rubla langust?

Ujuva vahetuskursiga rubla on tänavu dollari suhtes nõrgenenud üle 25 protsendi, mis on arenevatel turgudel üks kehvem näitaja Türgi liiri ja Argentina peeso kõrval. Väliskaubanduse ülejäägi vähenemine on olnud üks peamisi languse põhjuseid. Impordivood on aastast aastasse püsinud, kuid Venemaa gaasi- ja naftatarnete vähenemine, sealhulgas nafta hinnalagi, on viinud eksporditulude pideva languseni. Selle tulemusena väheneb «kõva» valuuta sissevool, kuid nõudlus selle järele on endiselt tugev nii importijate kui ka kodumajapidamiste seas. Viimased viivad seejuures oma sääste välismaale.

Millist ohtu kujutab nõrk rubla Venemaa majandusele?

Nõrk rubla tõstab inflatsiooni. Kui kevad-suvel püsis Venemaal hinnatõus kõigest 3–4 protsendi juures, siis nüüd ennustatakse, et inflatsioon tõuseb 10 protsendini. Autod kallinevad prognooside kohaselt 15–20 protsenti, kodutehnika ja elektroonika 7–8 protsenti, toiduained 10 protsenti ja reisimine läheb kuni 15 protsenti kallimaks. Kõige suurem pauk tuleb aga ilmselt kodulaenude osas, mille intressid võivad tõusta 17–18 protsendini.

Tõusvad hinnad võivad haripunkti kerkida Putini jaoks poliitiliselt kõige halvemal ajal – enne järgmise aasta märtsis toimuvaid presidendivalimisi, mille käigus Kreml loodab teda esitleda liidrina, kellel on venelaste täielik toetus.

See võib motiveerida valitsust võtma täiendavaid samme rahvusvaluuta toetamiseks ja inflatsiooni pidurdamiseks, kui praegused meetmed ebaõnnestuvad. Veelgi enam, Venemaa keskpanga augustikuine otsus tõsta järsult rubla toetamiseks baasintressi, võib samuti majandust aeglustada.

Millised meetmed on praegu kasutusel?

Venemaa keskpank on korduvalt välistanud otsese turusekkumise vahetuskursi toetamiseks, eelistades toetuda oma tavapärasele rahapoliitika tööriistakomplektile. Sellegipoolest peatas keskpank välisvaluuta ostmise selle aasta lõpuni, kuigi varem sooviti selle abil täiendada Venemaa riikliku investeerimisfondi varasid.

Samuti kutsus keskpank kokku erakorralise koosoleku, et intressimäärasid tõsta, selle asemel et oodata järgmise plaanitud kohtumiseni. Valitsus on arutanud mõningate meetmete uuendamist, mille ta võttis Ukraina sõja alguses rubla languse peatamiseks. Need võivad hõlmata eksporditulude kohustuslikku müüki välisvaluuta eest siseturul ning osalist kapitalikontrolli, näiteks dividendide ja laenu väljamaksete keelamist välismaal.

Augusti lõpu seisuga on valitsus hoidunud rangemate piirangute kehtestamisest, oodates, kas Venemaa suuremad eksportijad müüvad vabatahtlikult rohkem välisvaluutat.

Mida plaanib keskpank teha lähitulevikus rubla toetamiseks?

Keskpank on hädas järgmiseks aastaks seatud 4-protsendise inflatsioonieesmärgi saavutamisega ja rubla nõrgenemine muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Keskpanga juht Elvira Nabiullina on kaitsnud ujuvat vahetuskurssi kui «õnnistust» majandusele, mis aitab leevendada väliseid šokke, hoiatades, et valuutaturgudele sekkumise jõupingutused võivad põhjustada «sügava devalveerimise perioode».

Samas võib keskpanga nõukogu septembrikohtumisel uuesti järsult intresse tõsta. «Edaspidi võtame oma baasintressi määramisel arvesse tegelikku ja eeldatavat inflatsiooni dünaamikat, samuti sise- ja välisturgudel toimuvat ning finantsturgude reaktsioonist tulenevaid riske,» vahendas keskpanga teadet TASS. Järgmine keskpanga direktorite nõukogu koosolek baasintressimäärade arutamiseks on kavandatud 15. septembrile.

Kuidas näeb olukorda Venemaa valitsus?

Kreml soovib, et Putin saaks lähenevatel valimistel rekordiliselt suure osa häältest, ning valitsus on suurendanud kulutusi sotsiaalprogrammidele, mis võiksid sellele kaasa aidata. Siiski õõnestab rubla nõrgenemine avaliku sektori palgatõusuga kaasnenud inimeste reaalsissetulekute kasvu. Rahandusministeerium näeb aga Venemaa valuuta järsus odavnemises eelist, kuna see suurendab riigi tulusid rublades, millega valitsus üritab rahastada sõja ajal kõrgel püsivaid eelarvekulusid.

Kuidas sanktsioonid kujundavad ümber valuutaturgu?

Vene turul on praegu vähem dollareid, võrreldes sõjaeelse perioodiga. Dollariga kauplemine kahanes pärast Venemaa finantssüsteemile suunatud ulatuslikke sanktsioone, mis on sundinud idanaabri ettevõtteid loobuma väliskaubandustehingutes dollarist ja eurost ning võtma kasutusele nende riikide valuutad, kes on hoidunud karistuspiirangutega ühinemast.

Selle tulemusena on nüüd Hiina jüaan Venemaal kõige enam kaubeldav valuuta. Sümboolse käiguna muutis keskpank ka oma veebisaidil vahetuskursside loetlemise järjekorda, kuvades jüaani esimesena seal, kus traditsiooniliselt oli dollar.