Majandusekspert selgitab: miks riigireitingu alandamine on löök rahakoti pihta

Rahakott. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

Viimase kuu jooksul on tulnud mitu uudist Eesti riigireitingute halvenemise kohta. Reitinguagentuur Fitch alandas Eesti riigireitingut ning Standard ja Poor’s jättis reitingu samaks, kuid muutis väljavaate negatiivseks. Mida need uudised tähendavad ja kuidas neile reageerida, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Olemuselt on iga riigireiting iseseisev ja erapooletu hinnang riigi võlakirjade usaldusväärsusele. Mida suurem on võlakirja usaldusväärsus, seda kõrgem on reiting.

Madal reiting peegeldab seevastu suuremat tõenäosust, et riigil tekib raskusi võla tagasimaksmisel. Riigireiting on osa teabest, mida võlakirjade ostjad kasutavad otsuse tegemiseks, kas ja millise intressimääraga ollakse nõus valitsuse võlakirju ostma. Madalam reiting toob seejuures suurema riski ja kõrgema intressimäära.

Riigi reiting ei mõjuta vaid riigivõla intressimäära

Riigi intressimäär on võrdlusbaasiks ka eraettevõtete laenamise intressimäärale. Üldjuhul maksavad eraettevõtted kõrgemat intressimäära kui riik. Olukorras, kus riigi riskihinnang suureneb, kasvab ka erasektori välismaalt laenamise riskihinnang. Seetõttu on riigiriski tõus ka põhjuseks, miks on Eesti ettevõtete ja pankade väljastatavate võlakirjade intressmäärad märkimisväärselt tõusnud. See on teinud Eesti perede ja ettevõtete laenamise kallimaks.

Olemuselt on riigi võla tagasimaksmise hindamine sarnane eraisikute laenuvõtmisel nende laenuvõime hindamisega. Arvesse võetakse olemasoleva võla suurust, võimet praegu ja tulevikus teenida tulu, laenukäitumise ajalugu ning juba olemasolevate laenude intressimäärasid. Eestis teeb pank või mõni teine finantsasutus ära hindamise, kas kliendile saab laenu anda ja milliseks kujunevad tingimused. Krediidiregistrit ega krediidiskoori eraisikutele Eestis ei ole. Küll on selline krediidiskoor kasutusel näiteks USAs ning sellest sõltub, milliseks kujuneb inimese võime laenu võtta. Krediidiskoor on sarnane riigireitingu mõttega, kus inimese usaldusväärsusele antakse erapooletu hinnang.

Neli maksevõime hindamise komponenti

Riigi puhul on krediidiskoori andjaks reitinguagentuurid. Analoogselt eraisikute laenuvõime hindamisele koosneb ka riigi maksevõime hinnang suuresti neljast komponendist.

Esiteks on oluline, kui suur on riigi võlakoormus sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT suhtes. Üldine reegel on, et mida madalam on võlakoormus, seda lihtsam on riigil võlga tagasi maksta. Rolli mängib ka see, kui palju arvatakse, et riik edaspidi plaanib laenata ehk kui suur on eelarve defitsiit ja milline on selle väljavaade. Praegune ja oodatav võla tase on oluline eelkõige koos teiste hinnatavate faktoritega.

Teiseks on oluline, milliseks hinnatakse järgnevate aastate majanduskasvu. See on määrav, sest võlga ei tule tagasi maksta praegustest, vaid tulevastest oodatavatest sissetulekutest. Järgmiste aastate oodatav suur majanduskasv on väga tugev argument väiksemaks riskihinnanguks, sest raha laenu tagasimaksmiseks on rohkem.

Kolmandaks on oluline riigi varasem võlakäitumine ehk see, kas riigivõlaga on olnud probleeme või kas tuleviku maksevalmidust hinnatakse positiivselt. Kuigi väike võlg tähendab väiksemaid kulutusi raha tagasimaksmiseks, ei tähenda see alati, et riigirisk oleks väiksem. Kui võlakirju ei tunta või puudub ajalugu riigi maksekäitumise kohta, siis võib hinnatav risk olla suurem.

Arengumaade kontekstis tähendab väike võlakoormus näiteks sageli seda, et just halva maksekäitumisega riikide võlakoormus on väike, sest nad ei saagi suurt võlga võtta. Kõrgem võlatase on selles kontekstis märgi, et riigi maksekäitumist usaldatakse.

Neljandaks on oluline intressimäär, mida riik peab maksma oma võla eest. Kui intressimäär kerkib kõrgele, siis võib muutuda võla tagasimaksmine väga keeruliseks. Nii ei suutnud Kreeka kriisi ajal võlga tagasi maksta ka selle pärast, et intressimäär tõusis. Riigivõla intressimäärade kontrollimiseks on Euroopa Keskpank loonud eraldi rahapoliitika instrumendi, et mitte lasta euroalal intressimääradel suurel määral erineda.

Eesti riigi kümneaastase võlakirja intressimäära on Euroopa Keskpanga hinnangul praegu 4,09 protsenti. Saksamaa võlakirja intressimäär seevastu 2,46 protsenti. See tähendab, et Eesti riik maksab oma võla eest 1,63 protsendipunkti kõrgemat intressimäära. See on hinnang Eesti riigi võla usaldusväärsusele. Võrdluseks võib tuua veel, et Läti kümneaastase võlakirja intressimäär on 3,81, Hispaanial 3,49 ja Soomel 3,07 protsenti. Kõigil nendel riikidel on võlakoormus suurem kui Eestil. Peamiseks erinevuseks on riigi usaldusväärsus, sest majanduskasvu erinevused nende riikide vahel pole märkimisväärselt suured.

Kõrge riigirisk on riigile kulukas

Kõrge riigirisk tähendab, et võlausaldaja ei ole kindel, et ta oma laenuraha tagasi saab. Selle kompenseerimiseks tahab riigi võlakirja ostja kõrgemat intressimäära. Eraisikutel on tegemist sama fenomeniga: mida kõrgemaks hinnatakse riski, seda kulukam on laenu võtmine. Kõrgem intressimäär teeb omakorda võla ohtlikumaks, sest laenumaksed on suuremad.

Võla taseme vähendamine ei pruugi parandada riigiriski juhul, kui maksevõime hinnang samal ajal ei parane.

USAs on eraisikutel väga oluline omada kõrget krediidiskoori. Selle tõstmine on oluline elu osa, mille nimel nähakse vaeva. Eesti riigi jaoks on samuti oluline, et riigirisk oleks väike. Kõrge reitinguagentuuri hinnang annab finantsturgudele olulist teavet ning on osa teabest, mille järgi võlakirja ostjad riigi intressmäära küsivad.

Riigireitingut saab parandada ja intressimäära alla tuua

Riigireitingu parandamiseks on mitmeid võimalusi. Näiteks olemasoleva võlakoormuse juures vähendab riigiriski eelkõige majanduskasvu suurendamine ja usaldusväärsuse parandamine. Võla taseme vähendamine ei pruugi parandada riigiriski juhul, kui maksevõime hinnang samal ajal ei parane. Nii on näiteks Läti võlakoormus suurem kui Eestil, kuid nende makstavate laenude pikaajalised intressimäärad on Eesti omadest madalamad, sest teatud põhjustel on nõudlus Läti võlakirjade järele suurem ning neid võidakse pidada usaldusväärsemaks.

Kuna Eesti riigivõla tase on väga madal, siis võrreldes näiteks Hispaania võlakirjadega eristab meie riigiriski praegu kõige selgemalt Venemaa agressioon Ukrainas. Kui erinevused euroala keskmiste intressimääradega peaksid väga suureks minema ning juhul kui rahapoliitika ülekanne on takistatud ehk riigi võlakirja intressimäär ei ole seotud enam niivõrd majandusliku väljavaatega, siis on Euroopa Keskpank on lubanud teha ka võlakirjade tugioste.

Arvestades majanduslikke olusid, maksab Eesti riik ebaõiglaselt palju oma laenude eest ja ehk tasuks juba praegu kaaluda tugiostude tegemist. Samas kõige olulisem on aga meie endi ülesanne seletada maailmale, et oleme usaldusväärne riik ja suudame oma võlad tagasi maksta.