ANALÜÜS ⟩ Luminori peaökonomist: Eesti inimesed on vaesemad kui aasta alguses

Eurosendid. Pilt on illustratiivne Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Eesti majandus on aastases võrdluses langenud kuus kvartalit järjest. Peamised põhjused on välisnõudluse kahanemine ja suur hinnakasv, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Eesti SKT on 2021. aasta lõpu tipust langenud neli protsenti. See tähendab, et iga 100 euro asemel poolteist aastat tagasi on nüüd poes kulutamiseks vaid 96. See langus on olnud järkjärguline ning kasvav. Ka selle aasta teises kvartalis olime vaesemad kui esimeses.

Kuna SKT mõõdab sissetulekuid, siis juba pikemat aega on meil jäänud sissetulekud saamata. Kui vaid liita kokku saamata jäänud tulu selle majanduslanguse jooksul, siis räägime pea 1,5 miljardi suurusest summast. See moodustab 3,6 protsenti meie SKT tiputasemest. Kui aga arvestada meile jõukohast kolmeprotsendilist kasvu, siis on sissetulekud olnud ootustest pea kolme miljardi jagu väiksemad tänastes eurodes, moodustades meie SKTst lausa üheksa protsenti.

«Koroonaperioodi suur õppetund oli see, et need, kes hoidsid töötajaid ettevõtte juures, taastusid kriisist kiiremini.»

Eesti tööstus on ooterežiimil

Tööstustoodang on vähenenud, kuid hõive mitte. Koroonaperioodi suur õppetund oli see, et need, kes hoidsid töötajaid ettevõtte juures, taastusid kriisist kiiremini. See töötas hästi, sest taastumine oligi kiire. Nüüd on olukord muutunud. Puidu ja metallisektoris, mis tõid Venemaalt toorainet ja tootsid sellest Skandinaavia riikidesse tooteid, ei ole tooraineturg taastumas ning nõudlus on jätkuvalt kesine.

Nii kurb kui see ka ei ole, ei saa Eesti majandus hakata enne kasvama, kui need ooterežiimil inimesed taas tööd tegema hakkavad, olgu siis oma ettevõttes või kuskil teises. See toob Eestile tervikuna rikkust juurde ja võitjad oleme kõik. Kuigi ehitamise hinnad on palju tõusnud, siis Eesti jaoks ei pruugi olla halb aeg ehitamiseks, seda nii riigi, ettevõtete kui eraisikute vaatepunktist. Kui Rootsi ehitussektor taastub ja Ukrainat saab hakata üles ehitama, siis kasvab nõudlus hüppeliselt, kuid töökäsi on väga piiratult. Kas aga ettevõtted jõuavad ära oodata nõudluse taastumise, on järjest enam küsitav.

Idufirmad on praegu ellujäämisrežiimil

Eelmise aasta jooksul toimunud intressimäärade tõus ja praegune majanduskasvu väljavaate halvenemine on tabamas neid eriti tugevalt, sest kogu äri oli üles ehitatud tulevastele kasumitele. Kui soovida ettevõtet elus hoida, on vaja kiiresti vähendada investeeringuid ja see tähendab väiksemat kasvu ka lähiaastatel.

Kui Eesti majanduslanguse tempo on peatumas, siis võiks oodata majanduse taastumist kolmandas kvartalis ja neljandas ehk väikest kasvugi, kuid see perspektiiv paistab kaduma horisondi taha. Euroala ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on läbi suve järjest halvenenud. Seda on näha tööstuses, teeninduses ja ehituses ning väga paljudes riikides samal ajal.

Kindlustunde indikaatorid liiguvad enne majanduse kogunäitajaid ja ei ole põhjust arvata, et sel korral oleks teistmoodi. Eestis on samuti pika aja jooksul tehtud väga vähe investeeringuid, kuigi, loomulik keerulistel aegadel, on see saamas meie kasvu pidurdavaks faktoriks. Valitsuse toe vähenemine samal ajal kui majanduslangus on oodatust väiksem, töötab samuti taastumisele vastu. Kokku on see paraku tunduvalt halvendamas Eesti majanduse taastumise väljavaadet. Tugeva majanduskasvu aeg on taas edasi lükkunud.

Hinnad pole viimastel kuudel kasvanud

Hinnad pole alates aprillikuust kasvanud, kui välja võtta sesoonsed muutused. Kuust kuusse hindade kõikumine aasta sees on loomulik, sest toimuvad allahindlused, toiduainete hinnad ja ka toitlustus- ning majutusasutuste hinnad sõltuvad aastaajast.

Suur hinnakasv lõppes eelmise aasta augusti lõpuks. Pärast seda mitu kuud hinnad ei tõusnud, sest samal ajal energia odavnes ja paljud muud kaubad kallinesid. Käesoleva aasta alguseks oli toormete hinnatõus peatunud ja muud hinnad kasvasid. Lisaks lõppesid valitsuse energiatoetusmeetmed.

Praegu on toimumas veel märgatav hindade korrektsioon. Osa hindu liigub üles. Paljud ettevõtted pole jõudnud oma hinnakirja muuta, näiteks laste huvikoolid, mille periood kestab septembrist septembrini. Samas on piimahinnad langenud ja kütusehinnad stabiliseerunud. Tegemist ei ole olnud stabiilse hinnakasvu aeglustumisega, muutused on olnud väga järsud.

Eesti hindade edasise dünaamika määrab ära see, kui palju kasvavad meie impordihinnad, sest euroalal endiselt hinnad tõusevad. Kui palju tõstavad teenusepakkujad Eestis hinda, sest nad on oma hinnastamisega olnud kaupadest palju konservatiivsemad, samuti tervikuna euroala majanduse arengutest.

Kuigi peamine stsenaarium näeb ette jätkuvat majanduskasvu ja hindade tõusu, on negatiivne stsenaarium järjest tõenäolisem. See tähendab küll hinnakasvu peatumist, kuid seda majanduslanguse hinnaga. Hindade langus oleks aga veelgi hullem kõrgetest hindadest.

Luminor avaldab uue majandusprognoosi 13. septembril.