Eesti, Läti ja Leedu koostöös valminud uuringust selgus, et Covid-19 pandeemiaga kaasnenud reisipiirangud ja Vene-Ukraina täiemahulise sõja algus 2022. aastal vähendasid oluliselt sularaha sissevoolu Venemaalt Balti riikidesse.
Uuring: sularaha sissevool Venemaalt on oluliselt vähenenud
Samas on märkimisväärne sularaha liikumine kõigist kolmest Balti riigist üle Euroopa Liidu välispiiri, Eesti puhul Ühendkuningriiki. Leedus on sularahamahtusid mõjutanud ka kiire fintech'i sektori kasv, teatas Eesti Rahapesu Andmebüroo.
Rahapesu andmebüroo asejuhi Toomas Plaado sõnul on rahvusvahelises koostöös valminud uuringu tulemused vastavuses andmebüroo selle aasta juuni sularahariskide uuringuga, mis vaatas detailsemalt Eesti olukorda. «Rahapesu ja sellega seotud kuritegevus on piiriülene fenomen, mille vastu võitlemisel on koostöö teiste riikidega üha olulisemal kohal, millest üks osa on selliste uuringute koostegemine,» rõhutas ta.
Plaado märkis, et näha on trendi, kuidas Eesti füüsilised ja juriidilised isikud kasutavad Leedu maksevahendajate kontosid sularaha tehingutes. Seda osaliselt tõenäoliselt tulu varjamise eesmärgil.
Risk on varimajandus ja rahapesu
Sularahaliikumise trendid viitavad, et Balti riike kasutatakse eelkõige sularahatransiidiks, kuid riskikoht on ka sularaha kasutamine varimajandusest ja teistest kuritegudest saadud tulude pesemiseks.
Uuringu soovitused sularahapõhise rahapesuriski vähendamiseks puudutavad teadlikkuse kasvu ja seadusandluse harmoneerimist. Jätku-uuringuid aitaksid luua järjepideva arusaama ebaseadusliku sularaha kasutamise trendidest. Selles on oluline roll rahapesu andmebüroode, uurimisasutuste ja teiste partnerasutuste koostööl ning andmevahetusel. Samuti on vaja jätkata rahapesu tõkestamise regulatsioonide harmoniseerimist, mis aitab vähendada ohtu, et kurjategijad kasutavad ära nõrgema regulatsiooniga riike ja sektoreid.
Valminud strateegiline uuring «Seaduslikud ja ebaseaduslikud sularahavood Balti riikides» on Eesti, Läti ja Leedu rahapesu andmebüroode esimene koostööprojekt, mis käsitleb ebaseadusliku sularahaga seotud riske Balti riikides.
Uuringutulemused näitavad, et sularahaga seotud riskid ja haavatavus on Balti riikides perioodil 2019–2022 muutunud. Ehkki digitaalsete maksete arv on kasvutrendis, on sularaha roll jätkuvalt suur üleilmses kuritegevuses, sealhulgas rahapesus, anonüümsuse tõttu maksete tegemisel.