Euroopasse voolab rekordkoguses Vene LNGd, Aasias makstakse agressori nafta eest aga tublisti üle hinnalae (1)

Erkki Erilaid
Copy
Uue Belokamenka maagaasi veeldamise tehase Murmanski oblastis, kust saadetakse LNG-d peamiselt Euroopasse, avas president Vladimir Putin isiklikult selle aasta juulis.
Uue Belokamenka maagaasi veeldamise tehase Murmanski oblastis, kust saadetakse LNG-d peamiselt Euroopasse, avas president Vladimir Putin isiklikult selle aasta juulis. Foto: Alexander Kazakov/Kremlin Pool

Sanktsioonide mõju lahtub, kuna lääneriigid ei suuda kuigivõrd kontrollida Vene toornafta eksporti Aasiasse. Lisaks suurendab agressorriigi tulu Euroopa Liit, vedades siia sel aastal rekordkoguses Vene veeldatud maagaasi (LNG).

EL impordib tänavu Venemaalt rekordkogustes LNGd ja seda vaatamata sellele, et ühendus kavatseb 2027. aastaks sealsest fossiilkütustest sootuks loobuda. Belgia ja Hispaania olid selle aasta esimese seitsme kuu jooksul Hiina järel suuruselt teine ​​ja kolmas Venemaa LNG ostja, selgus valitsusvälise organisatsiooni Global Witness andmetest, kirjutas Financial Times.

Kokkuvõttes kasvas LNG import ELi selle aasta esimeses pooles 40 protsenti võrreldes 2021. aasta sama perioodiga, mil Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse polnud veel alanud.

Hüpe tuleneb madalast baasist, kuna EL ei importinud varasematel aastatel märkimisväärses koguses LNGd, vaid Vene gaas voolas siia läbi torude. Kasv on teisalt aga palju järsem kui Venemaa veeldatud maagaasi impordi üleilmne keskmine, mis oli samal perioodil kõigest 6 protsenti.

Analüüsifirma Kpleri andmetel impordib EL Venemaa veeldatud maagaasi tänavu umbes 1,7 protsenti rohkem kui ajal, mil see eelmisel aastal rekordtasemele jõudis. Sel aastal juba Venemaalt imporditud LNG koguväärtus ulatub 5,29 miljardi euroni ja see moodustab 16 protsenti koguimpordist, mis teeb idanaabrist USA järel ühenduse suuruselt teise gaasitarnija.

Kui keeldu pole, on kõik lubatud

«On šokeeriv, et ELi riigid on teinud väga palju tööd, et vähendada Venemaa torugaasi vooge, kuid ainult selleks, et asendada see veeldatud maagaasiga,» ütles Global Witnessi teadur Jonathan Noronha-Gant. «Pole vahet, kas gaas tuleb torujuhtmest või tankerist, tähendab see ikkagi, et Euroopa ettevõtted täidavad miljardite eurodega edasi Putini sõjakirstu.»

Konsultatsioonifirma ICIS vanemanalüütiku Alex Froley sõnul kinnitavad Euroopa gaasiostjad, et jätkavad Vene kütuste ostmist seni, kuni poliitikud seda ei keela. Ta lisas, et ELi impordikeeld põhjustaks ilmselt mõningaid häireid laevanduses. «Üleilmsed logistikamustrid tuleks küll ümber korraldada, kuid lõpuks leiaks Euroopa teised tarnijad ja Venemaa oma gaasile uued ostjad.»

ELi poliitikakujundajad on samas kutsunud Euroopa ettevõtteid üles Venemaa LNGst loobuma. Hispaania energiaminister Teresa Ribera ütles näiteks juba märtsis, et Venemaa LNG tuleks sanktsioneerida, sest olukord on absurdne.

ELi energiavolinik Kadri Simson on varem öelnud, et ühendus «saab ja peab võimalikult kiiresti Vene gaasist loobuma, kuid nii, et see ei haavaks meie varustuskindlust». ELi ametnikud on otsustanud järk-järgult 2027. aastaks Venemaa fossiilkütustest loobuda, kuid samas hoiatatakse, et veeldatud maagaasi impordi täielik keeld võib põhjustada eelmise aastaga sarnase energiakriisi.

Nafta hinnalagi ei toimi

Teine löök sanktsioonidele tuleb sellest, et Hiina ja India on nõus Vene toornafta eest maksma tublisti üle hinnalae. Suure osa idanaabri energiaekspordist moodustava Venemaa Uurali toornafta barrelihind on juba pea kaks kuud püsinud 10–20 protsenti üle G7 riikide ja ELi kehtestatud hinna ülempiiri. Kui praegu maksab Uurali toornafta umbes 69 dollarit barrel, siis augusti keskel tõusis hind suisa 74 dollarini.

G7 riigid kehtestasid mullu 5. detsembril Venemaa naftaekspordile 60-dollarilise ülempiiri barreli kohta. Hinnalagi peaks täitma kaht eesmärki: esiteks piirama Moskva energiatulude suunamist Ukraina sõja rahastamiseks ja teiseks võimaldama siiski Vene nafta jõudmist maailmaturgudele, et seeläbi ohjeldada üldist inflatsiooni. Nafta kallinemine üle piirmäära tähendab, et importijad peaksid G7 ja ELi karistusmeetmete vältimiseks suurendama sanktsioonidega mitteliitunud riikide kindlustusandjate ja tankerite kasutamist.

Ehkki Vene toornafta hinda ei suudeta praegugi ülempiirist madalamal hoida, arutatakse ELis paradoksaalselt võimaluse üle hinnalage allapoole tuua. Juttu on olnud hinnalae langetamisest 40–50 dollarini barreli eest, kirjutas RFE/RL.

Analüütikud hoiatavad, et G7 hinnalae langetamine ainult süvendaks muret ülemaailmse naftapakkumise ja tõstaks toornafta hinda, kahjustades just lääneriike, samas kui mõju Venemaa tuludele võib jääda tagasihoidlikuks.

Arutelu hinnalae tõhususe üle on kestnud juba alates 2022. aasta detsembrist. Kaheksa kuud hiljem pole ikka veel üksmeelt selle üle, kui hästi see toimib ning kas piirmäära tuleks ja saab muuta.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles