Swedbank: Eesti inimeste palk kasvab mühinal

Tõnu Mertsina Foto: Pilt videost

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütleb, et palgakasv on Eestis nii tugev, et ka reaalpalk on jälle kasvama hakanud.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina nentis, et jaekaubanduse müügimahud on langenud juba alates läinud aasta septembrikuust. Samas on müük nüüd stabiliseerunud – juulis vähenes jaekaubanduse müügimaht eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9 protsenti.

«Ilma inflatsioonita ei ole jaekaubanduse müügimahtude vähenemine enam süvenenud. Samas on koos hinnakasvu pidurdumisega üha enam vähenenud jaekaubandusettevõtete müügitulu. Juulis vähenes see aastases võrdluses 3 protsenti. Nii on müügitulu jooksevhindades langenud juba alates selle aasta märtsist,» ütles Mertsina.

Mertsina tõi välja, et inflatsiooni arvestamata kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu 2021. aastast kuni 2022. aasta kevadeni erakordselt kiiresti, kuid viimastel kuudel on see kukkunud alla aastate 2015–2020 trendi. «Jooksevhindades on müügitulu veel tublisti üle selle trendi. Jaekaubandusettevõtete äritegevuse lähiaja ootused on langenud 13 aasta taguse tasemeni. Ootused hakkasid kiiresti halvenema juba möödunud aasta alguses ja on jätkuvalt väga nõrgad,» tõi Mertsina viimaste analüüside numbreid välja.

Inimeste kindlustunne on nõrk

Mertsina sõnul võib jaekaubandusettevõtete halvenenud majandusolukord pidurdada jaekaubandusega seotud inflatsiooni aeglustumist. Samas on majapidamiste kindlustunne jätkuvalt nõrk, mis mõjutab ka nende nõudlust.

Probleemiks on inimeste rahakott. «Kui majapidamiste kindlustunne hakkas põhjast ettevaatlikult paranema eelmise aasta sügisel, siis sel kevadel pöördus see uuesti halvemuse suunas. Peamine põhjus on tarbijate madalad ootused oma finantsolukorra paranemise kohta eeloleval aastal,» ütles Mertsina.

Mertsina hinnangul on Eesti tarbijate ootused madalamad kui teiste Balti riikide, Soome, Rootsi ja Saksamaa tarbija omad. On ka põhjust. «Inflatsiooni arvestades kukkusid majapidamiste hoiused eelmise aasta keskpaigas kõrgelt tasemelt järsult alla pandeemiaeelset trendi ning seega vähenes ka nende mõju tarbimisele. Veelgi enam – sel aastal on majapidamiste hoiustes suurenenud märkimisväärselt tähtajaliste hoiuste osakaal, mis vähendab võimalusi raha tarbimisse paisata,» selgitas Mertsina.

Samas on Mertsina sõnul praeguseks tõusnud intressimäärade mõju majapidamistele ja ka majandusele tervikuna väiksem kui liiga kõrgel inflatsioonil. Euribor peaks tippu jõudma selle aasta sügisel või selle lõpus, kuid allapoole liikumine tuleb aeglane.

Reaalpalk on hakanud kasvama

Mertsinal on inimestele ka häid sõnumeid. «Koos tugeva palgakasvuga on reaalpalk juba kasvama hakanud. Tarbimisele hakkab see positiivsemat mõju avaldama viitajaga. Reaalpalga tõus jätkub, kuid selle kukkumisest taastumine võtab meie hinnangul aega ülejärgmise aastani. Vaatamata pikemat aega kestnud majanduslangusele on tööjõuturg üsna hästi vastu pidanud,» rääkis Swedbanki peaökonomist.

«Reaalpalga tõus koos kõrge tööhõive ja mõõduka tööpuudusega peaksid majapidamiste tarbimist toetama. Samas sõltub tarbimise kasv sellest, millal ja kui kiiresti majapidamiste kindlustunne paranema hakkab. Kuigi järgmiseks aastaks kavandatud maksutõusud võivad juba selle aasta lõpus anda eratarbimisele veidi hoogu, on see aasta kokkuvõttes ikkagi languses. Järgmisel aastal eratarbimise maht tervikuna küll suureneb, kuid selle kasv jääb allapoole pikaajalist keskmist.»