Eesti inimeste ostujõud on langenud kümnendiku
30. august 2023, 12:25
Täna tuli statistikaameti teade selle kohta, et Eesti inimeste tarbimine on langenud. Luminori peaökonomist selgitab selle tagamaid.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla leiab, et jaekaubanduse suur kukkumine on pidama saadud. Kuid murekohti on siiski veel. Alljärgnevalt Uusküla täismahus kommentaar:
Jaekaubanduses toimus suur langus juba eelmise aasta lõpus ja selle aasta esimestel kuudel. Võrreldes eelmise aasta juulikuuga on tarbimine vähenenud 9 protsenti. Samas kui võrreldes juunikuuga oli juulikuine tarbimine enam-vähem samal tasemel.
Tarbijad on endiselt majanduse suured toetajad
Vaadates perede finantsseisu tervikuna, siis viivad Eesti pered endiselt poodidesse märkimisväärselt suuri summasid. Jaekaubanduse mahud olid stabiilselt kasvanud pikalt. Isegi 2020. aasta kevade väikesed müüginumbrid ei jätnud aasta kokkvõttes kahtlust trendi jätkumises. Kahel järgneval aastal aga kasvas tarbimine märkimisväärselt. Tarbiti ära märksa suurem osa oma sissetulekutest kui varem. Nüüd on tarbimine langenud, kuid langenud on ka sissetulekud.
Vabalt kasutatav tulu on märkimisväärselt langenud
Palga ostujõud on langenud kümnendiku. Sinna juurde tuleb aga arvestada kasvanud kulud kodule. Kui mõelda vabalt kasutatavale tulule, kust on palgast maha arvestatud lisaks maksudele ka kulud kodule ning toidule ja riietele, siis just koduga seotud kulude kasv, nii laenumaksete kui kommunaalarvete puhul, piirab jätkuvalt muud tarbimist. Sellegipoolest on tarimise osa sissetulekus kasvanud ja see tähendab, et tarbijad toetavad oma ostudega Eesti majandust.
Säästmise võime on vähenenud
Kuna vabalt kastutavate tulude maht on väiksem, on langenud ka säästuvõime. See paneb piirid ka kinnisvarasektori arengule. Kinnisvara hinnad on langenud. Kuna vabalt kasutatava sissetuleku taastumine võtab aega ning ka säästud vajavad taas kasvatamist, tuleb ka kinnisvara sektorisse raha vähe juurde. Seda on näha ka väikestes ehitusmahtudes.