Financial Timesi valduses oleva diplomaatilise noodi kohaselt soovitab Euroopa Komisjon suurendada euroala päästesüsteemi 500 miljardilt eurolt 940 miljardi peale, kombineerides olemasoleva ajutise EFSFi suvel käivituva permanentse ESMiga.
Leke: Brüssel tahab 940 miljardi eurost päästemehhanismi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noodis sisaldub ka kaks tagavara-stsenaariumi, millest lähtuvalt kasvaks süsteem vaid ajutiselt kas 940 või 740 miljardi euro suuruseks – ning kukuks seejärel taas 500 miljardi euro peale.
Kuid diplomaatiline noot kinnitab, et permanentne suurendus oleks «sujuvam ja jõulisem» ning «päästaks kõige tõenäolisemalt valla ülejäänud G20 [juhtivate majanduste] ressursid» – selge viide ELi juhtide katsetele veenda euroväliseid riike rohkendama oma panust Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF).
Küsimust, kas euroala tulemüüri tuleb suurendada, takistamaks perifeeria hädade järjekordset valgumist Hispaaniasse ja Itaaliasse, arutatakse tuleval nädalal rahandusministrite (nn Eurogrupi) kokkutulekul Kopenhaagenis.
Valitsused on võtnud endale kohustuse käesoleva kuu jooksul kokkulepe saavutada.
Samas on Saksamaa päästesüsteemi võimendamise ideele vastu seisnud. Kõrgete euroametnike sõnutsi väidab Berliin tänaseni, et viimasel ajal finantsturgudel valitsenud vaikus tähendab, et kõrgemat tulemüüri pole enam vaja.
Üks läbirääkimistesse kaasatud kõrge Euroopa ametnik ütles, et Berliini takistavad praegu kõigele lisaks ka erakorralised valimised läänepoolsel Nordrhein-Westfaleni liidumaal, kus kantsler Angela Merkeli kristlikel demokraatidel seisab ees karm lahing opositsiooniparteidega.
Üks teine kõrge ametnik ütles, et Berliin ilmselt toetaks mingisugust plaani, kui neil vaid ei tuleks minna Bundestagi ette uut kinnitust taotlema. Praegune Euroopa Komisjoni poolt propageeritud plaan ajaks Saksa valitsuse tagasi parlamendi jutule, saamaks volitusi Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) jaoks juba kinnitatud sissemaksete summa muutmiseks.
Komisjoni lemmik-kava kohaselt võetaks praeguse päästefondi kasutamata garantiid ning topitaks need uude ESMi. Kuigi see kergitaks ESMi lae esialgu 940 miljardi euro peale, kaoksid sealt ajapikku Kreekale, Iirimaale ja Portugalile eraldatud 200 miljardit eurot, kui nimetatud programmid lõpeksid. Mis tähendaks, et pikemas perspektiivis osutuks ESM 740 miljardi euroseks.
Varuvariant nr 1 oleks, et mõlemad fondid toimiksid lihtsalt paralleelselt, kuni praegune (EFSF) 2013. aasta keskpaigas aegub. Ka see kava teeks tulemüüri 940 miljardi euro kõrguseks, kuid ainult üheks aastaks. Merkel on vihjamisi öelnud, et tema eelistaks sellist varianti.
Varuvariant nr 2: EFSF pannakse kinni, kuid kolmel selles sisalduval päästeoperatsioonil (Kreeka, Iirimaa, Portugal) lubatakse jätkuda väljaspool ESMi. Misläbi ESM säilitaks oma täistulejõu ehk 500 miljardit eurot. Praeguste seaduste järgi veeretataks kõik päästepaketid ESMi üle, misläbi selle laenuvõime langeks ligikaudu 300 miljardile eurole.
Euroopa Komisjon hoiatab aga, et sellised madalama profiiliga meetmed «poleks ilmselt piisavad» veenmaks euroväliseid riike kahekordistama oma panust IMFis 1 triljonile dollarile – nagu IMFi pealik Christine Lagarde ette on pannud.
«Turud võivad otsustada, et [uue päästefondi] laenuvõime poleks piisav, kui üks või mitu suuremat liikmesriiki tuleks turgudelt ära tõmmata,» seisab dokumendis.
Copyright The Financial Times Limited 2012