Uuring paljastab: neis valdkondades makstakse suuremaid preemiaid

Noored soovivad teenida ligi 1900 eurot kätte. Pilt on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Tööportaali CVKeskus ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust ilmnes, et 38 protsenti töötajatest on viimase kuue kuu jooksul saanud ebaregulaarseid preemiaid, mida on 4 protsendipunkti võrra enam kui eelmisel aastal; keskmine preemia suurus oli sealjuures 2083 eurot.

Aasta-, poolaasta- või kvartalipreemiate saajate seas on enim elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud töötajaid, samuti panganduse ja õigusvaldkonna töötajaid, kellest on preemiaid saanud rohkem kui pooled, vastavalt 57 ja 56 protsenti.

Ka avalikus sektoris olid töötajatel head võimalused viimasel poolaastal lisaraha saada, sest preemiat maksti 54 protsendile töötajatest. Rohkem kui pooltele töötajatele maksti preemiat ka juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arenduse alal.

CVKeskuse värbamisosakonna juht Grete Adler tõi välja, et keskmine preemia suurus oli elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud töötajatel 3737 eurot ehk 138 protsenti kuupalgast, panganduses 2302 eurot ehk 83 protsenti kuupalgast, õigusvaldkonnas 3816 eurot ehk 85 protsenti kuupalgast ja avalikus sektoris 1440 eurot ehk 64 protsenti kuupalgast. Adler lisas, et suured ja sagedamini makstavad preemiad on üks olulisemaid tegureid, mis paneb töötajaid töökohta vahetama.

Kõrgeimat preemiat maksti IT-sektoris, kus keskmine preemia oli 4172 eurot ehk 119 protsenti kuupalgast. Ebaregulaarseid preemiaid on kokku saanud 41 protsenti IT-sektori töötajatest. Lisaks elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud ning õigusvaldkonna töötajatele maksti rohkem kui 3000-eurost keskmist preemiat ka juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arenduse alal töötavatele inimestele, kelle keskmine preemia oli 3875 eurot ehk 111 protsenti kuupalgast ning ka ehitussektori töötajatele 3752 eurot ehk 125 protsenti kuupalgast.

Ametirühmade lõikes teenisid enim preemiat organisatsioonide juhid, kelle keskmine preemia oli 146 protsenti kuupalgast, mis teeb keskmiseks preemiaks tervelt 5419 eurot. Pea 5000-eurost keskmist preemiat maksti ka valdkonna või teenistuse juhtidele, kus keskmine preemia oli 134 protsenti kuupalgast ehk 4837 eurot.

«Suuremaid ja pikema perioodi preemiaid makstakse töötajatele, kelle töö eesmärgid ja mõõtmise perioodid on pikaajalised ning töötaja tegevusel on suur mõju ettevõtte eesmärkide saavutamisele,» selgitas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, lisades, et kui aasta tagasi moodustasid preemiad keskmiselt 71 protsenti töötasust, siis tänavu on see näitaja 81 protsenti.

Tippspetsialistide preemia oli keskmiselt 2600 eurot ehk 92 protsenti kuupalgast, müügitöötajatel 2359 eurot ehk 90 protsenti kuupalgast, keskastme spetsialistidel 1635 eurot ehk 76 protsenti kuupalgast, kontoriametnikel 1385 eurot ehk 75 protsenti kuupalgast, seadme- ja masinaoperaatoritel 952 eurot ehk 56 protsenti kuupalgast, oskustöötajatel 834 eurot ehk 53 protsenti kuupalgast, klienditeenindajatel 666 eurot ehk 50 protsenti kuupalgast ja lihttöölistel 528 eurot ehk 42 protsenti kuupalgast.

Palgainfo Agentuur ja Eesti tööportaal CVkeskus korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2023. esimese poolaasta küsitlusele vastas 10 532 töövõtjat.