Päevatoimetaja:
Sander Silm

Mida leiab 60+ vanuses inimeste investeerimisportfellidest?

Copy
Sendid
Sendid Foto: Peeter Langovits

SEB investeerimisuuringust ilmnes, et võrreldes nooremate sihtrühmadega on 60+ vanuses investeerimisega tegelejaid vähem, kuid nende seas kõige populaarsemad varaklassid on siiski üle-eestiliste eelistustega sarnased. 

55 protsenti 50–59aastastest ja 35 protsenti 60–74-aastastest on viimastel aastatel tegelenud investeerimisega – SEB eraklientide segmendijuhi Evelin Koplimäe sõnul on enim eelistatud oma eluasemele lisaks soetatud kinnisvara, aktsiaid ning kolmanda samba pensionifondid.

«Kui 18–50-aastaste investeerimisega tegelevate inimeste seas on enim eelistatud aktsiaid ja kolmanda samba pensionifondid, siis erisus tekib alates 50+ aastaste vanuserühmast, kus proportsionaalselt enam eelistatakse materiaalseid varasid ja kinnisvarasse raha paigutamist,» nentis Koplimäe ja lisas, et viimastel aastatel on ka pensioniealised hakanud üha enam investeerima. Põhjuseks võib Koplimäe sõnul olla nii pikenenud eluiga kui ka see, et pensionealiste hulgas on palju tööl käijaid, kes kasutavad lisatulu investeeringuteks, et tagada kõrgemas vanuses paremaid elutingimusi või pärandada oma vara perele.

Koplimäe tõi esile, kui enamik 18–50-aastastest investeerijatest tegelevad investeerimisega kas igakuiselt või kvartaalselt, siis vanemate vanuserühmade esindajad eelistavad investeerida harvem kui kord aastas. «Kuna eelistatud on pigem pikaajalised ja varalised investeeringud, siis need varaklassid ei vaja ka igakuist või -aastast tegelemist, seda enam, et uuringu andmetel on 61 protsenti 50–59-aastastest ning 40 protsenti 60–74-aastastest investeerimisega tegelenud, et koguda pensionipõlveks lisaraha,» nentis Koplimäe.

Investeerimisaktiivsust pärsib teadmatus, et investeeringud on pärandvara osad

Koplimäe selgitas, et kui investeeritud on materiaalsetesse varadesse. nagu kinnisvara, siis see on nii-öelda käegakatsutav vara ning selle puhul saab paika panna ka tulevikuvisiooni, mis varast edasi saab kas pensioni ajal või ka pärast omaniku surma. «Mida aga vähem teatakse, on see, et ka investeeringud on pärandvara ning aktsiad ja muud väärtpaberid päranduvad sarnaselt materiaalse varaga inimese surma korral vastavalt pärimisseadusele,» tõi Koplimäe esile.

Ta rõhutas, et pärandvara osaks on ka nii kohustusliku teise pensionisamba kui ka vabatahtliku kolmanda pensionisamba osakud. Uuringu põhjal on 43 protsenti 50–59-aastastest ning 26 protsenti 60–74 aastastest investeerimisega tegelevatest Eesti elanikest oma raha paigutanud kolmanda samba pensionifondidesse. Rahandusministeeriumi statistika näitab, et 2022. aastal tegi kolmandasse sambasse sissemakseid 108 297 inimest, mis oli umbes 3 000 inimese võrra rohkem kui 2021. aastal ja seejuures oli sissemakse tegijate keskmine vanus 44,3 aastat.

«Samuti näeme rahandusministeeriumi statistikast, et vähenenud on kolmandast sambast raha väljavõtvate inimeste arv. Möödunud aastal võeti kolmandast sambast välja ligi 13 miljonit eurot ja sellest veidi üle 10 miljoni euro võtsid inimesed, kes olid vanemad kui 55 aastat,» nentis Koplimäe. Ta hindas, et need, kes on teinud investeeringuid kolmandasse sambasse, ongi võtnud seda kui pikaajalist ja stabiilset investeeringut, mida kergekäeliselt ei puututa, vaid pigem hoitakse kõrgemas vanuses elu tarvis või soovitakse kindlustada järeltulijate tulevikku.

SEB eraklientide segmendijuht rõhutas, et juhul kui väärtpaberitesse ja ka teise ning kolmanda samba pensionifondi investeerinud inimene sureb, ei lähe tema investeeringud kaduma. «Pärimismenetluse algatamiseks peavad pärijad pöörduma notari poole. Kui on olemas notari tõestatud pärimistunnistus, milles on loetletud pärandvara hulka kuuluvad väärtpaberid ja pensionifondide osakud, siis saab pärija sobivas pangakontoris esitada väärtpaberite ülekandmise ja osakute pärimisavalduse. Seejuures saab pärija otsustada, kas soovib pensionifondi osakud üle kanda enda pensionikontole või teha päritud osakute tagasivõtt ja saada raha,» tõi Koplimäe esile.

Tagasi üles