/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/16/15527288t1he2bc.jpg)
HV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul võiks olukorda ehituses parandada valitsuse investeeringud infrastruktuuri ning otsustavam tegevus ja toetus olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamisel.
Heido Vitsur: ehituse olukorda võiks parandada valitsuse investeeringud
«See, milline saab olema lähiajal rajatiste ehitusmaht, sõltub eeskätt valitsuse otsustest. Kui valitsus investeeringuid teede, sildade ja muu taolise ehitusse ei taasta, jääb rajatiste ehitusmaht tagasihoidlikuks. Kuigi vajadus rajatiste kaasajastamise vastu tundub olevat lõputu,» rääkis Vitsur BNS-ile, lisades, et huvi kasvu uute eluruumide rajamise vastu võib oodata alles siis, kui paraneb elanike kindlustunne.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 12 protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 14 protsenti. Ehitusmaht on olnud languses alates eelmise aasta teisest kvartalist.
Vitsuri hinnangul oli langus ehitusturul ootuspärane ja langes päris hästi kokku üldise langusega majanduses tervikuna. «Alates möödunud aasta teisest kvartalist hakkas ehitusettevõtjate olukord keerulisemaks muutuma just niisama kui kogu majanduseski. Langus majanduses koos sisendite ja krediidi kallinemisega ei saanud ehitussektorist mööda minna,» tõdes ta.
Ka see, et langus ehituses moodustas ainult kaks kolmandikku tööstustoodangu languselt oli majanduseksperdi sõnul loomulik, kuivõrd ehitustööde pikaajalise iseloomu tõttu kanduvad raskused majanduses ehitussektorisse tavaliselt üle teatava viiteajaga. Lisaks tuleb Vitsuri sõnul arvestada siinjuures veel sellega, et ehitusturul toimuvat mõjutab üldisest turuolukorrast sõltumatult veel selle turule endale iseloomulik tsüklilisus. «Võimalikest probleemide kuhjumisest ehitussektoris räägiti mitmetes riikides juba aastaid,» möönis ta.
Samas ei ole majanduseksperdi sõnul kõik ehituse valdkonnad täna ühesuguses olukorra ja nende raskused ei ole ühesugused. «Nii näiteks taastab Euroopa keskkonnapoliitika tõenäoliselt kindlasti üsna kiirelt nõudluse remondi- ja renoveerimistöödele, kuid ei pruugi üldsegi suurendada nõudlust elamu- või ärikinnisvara järele. Pigem võib sealt tööjõudu ja ressursse ära tõmmata,» selgitas Vitsur.
Ta lisas, et arvestades sellega, kui palju on meil viimasel ajal valminud või valmimas uut ärikinnisvara, poleks selles ehituse sektoris ilmselt kasvu kiirenemist saanud oodata ka siis, kui poleks praegust majanduslangust, kindlustunde vähenemist ja krediidi kallinemist. «Eriti kui arvestada, et me olime näiteks kaubanduspinna suuruselt ühe elaniku kohta oma Soome naabritest juba ammu mööda läinud,» nentis Vitsur.