2021. aastal viidi Eestis läbi pensionireform, millega muudeti teises pensionisambas osalemine vabatahtlikuks ja inimestel tekkis võimalus sinna kogutud raha välja võtta. Eesti Panga analüüsi järgi kasutasid seda võimalust kõige aktiivsemalt väheste säästudega leibkonnad.
Eesti Pank: teisest pensionisambast võtsid raha välja vaesed (16)
Teisest pensionisambast lahkus esmases jaos ligi 19 protsenti liitunutest, kellele tehti 2021. aastal 1,3 miljardi euro eest väljamakseid. Järgmiste lahkumisvoorude käigus on jätkunud varade väljavõtmine ja praeguseks on oma pensioniraha välja võtnud ligi 30 protsenti teise samba konto omanikest, kirjutavad Eesti Panga ökonomistid Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm.
Kõige suurema tõenäosusega võtsid oma raha teisest pensionisambast välja 25–54aastased, samas kui kõige nooremas ja kõige vanemas vanuserühmas (16–24- ja 55–64aastased) oli sambast lahkumise tõenäosus üle kahe korra väiksem. Sarnane muster kehtis ka teise samba varade lõikes: suurema tõenäosusega lahkusid teisest sambast keskmise vara väärtusega Eesti elanikud.
Inimeste otsust teisest sambast lahkuda mõjutas kõige tugevamalt aga see, kui palju neil oli finantsvarasid ning tagatiseta laene ehk tarbimislaene, järeldub Eesti Panga analüüsist. Need, kes kuulusid 20 protsendi kõige enam finantsvara omavate inimeste hulka, lahkusid teisest sambast 37 protsendipunkti väiksema tõenäosusega kui need, kes kuulusid 20 protsendi kõige vähem finantsvara omavate inimeste hulka.
Eesti Panga ökonomistide sõnul näitab see, et esimeses laines lahkusid teisest sambast eelkõige inimesed, kel ei olnud sääste. Tagatiseta laenud ehk tarbimislaenud on samuti suurel määral seotud teisest sambast lahkumisega. Tarbimislaenu mitteomavad inimesed lahkusid pensionisambast 27 protsendipunkti väiksema tõenäosusega kui need leibkonnad, kellel oli üle 4000-eurone tarbimislaen.
Lähedased mõjutasid
Paljuski sõltus teisest sambast lahkumise otsus ka sellest, millise valiku tegid teised leibkonnaliikmed. Kui leibkonna liikmetest üks otsustas teisest sambast lahkuda, lahkusid 70 protsendipunkti võrra suurema tõenäosusega ka teised leibkonnaliikmed. Seega võib öelda, et lahkumisotsus oli pigem leibkonna-, mitte isikupõhine, hindavad ökonomistid.
Teisest pensionisambast lahkumise tõenäosust suurendas koguni 15 protsendipunkti võrra ka see, kui leibkond oli krediidipiiranguga. Krediidipiiranguga leibkonnaks loetakse neid, kel oli viimase kolme aasta jooksul raskusi pangast laenu saamisel – kas ei saadud üldse laenu, saadi väiksemas mahus kui küsiti, või vaatamata laenusoovile laenu ei taotletudki, kuna eeldati, et seda niikuinii ei saa. Likviidsuspiirang ehk võimaluse puudumine väljastpoolt leibkonda finantsabi saada suurendas teisest sambast lahkumise otsuse tõenäosust 5 protsendipunkti.
Analüüsiti ka seda, kuidas oli teisest sambast lahkumine seotud riskikartlikkuse ja finantskirjaoskusega. Mida riskikartlikum oli inimene ehk mida vähem oli ta valmis võtma investeerides finantsriske, seda suurema tõenäosusega lahkus ta teisest sambast. Mida parem oli finantskirjaoskuse tase, seda väiksema tõenäosusega lahkus inimene teisest sambast. Samas mõjutasid riskikartlikkus ja finantskirjaoskus teisest sambast lahkumist vähem kui varad ja kohustused.
Analüüsi kokkuvõttes järeldasid Eesti Panga ökonomistid, et teisest sambast lahkusid eelkõige need, kellel puudusid säästud, kellel oli suuremas mahus tagatiseta laene ja/või kes ei saanud krediidipiirangute tõttu laenu.