/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2023/08/27/15552233t1h54a1.jpg)
Neljapäeval kaubeldi Tallinna börsil viimast päeva Baltika aktsiatega. Esmaspäeval peaksid 2600 Baltika aktsionäri pangakontole laekuma aktsiate ülevõtmisest laekuv summa – kaheksa senti aktsia kohta.
Baltika oli üks vanemaid Tallinna börsil noteeritud aktsiaid. Tallinna börsil oli ettevõte 26 aastat ja veidi alla kolme kuu.
Paraku oli suurem osa Baltika börsiajaloost investorite jaoks üsna õnnetu.
Vähemalt viimased 15 aastat on aktsia liikunud pidevalt allamäge ning strateegiaid ja kontseptsioone on vahetatud nagu särke.
Börsil oldud aastate jooksul teenis omal ajal meie kergetööstuslipulaevaks nimetatud ettevõte 15 aastat kasumit, kahjumis oldi üksteist aastast, viimasest 15 aastast saadi kahjumit kümnel.
Ellujäämiseks on Baltika pöördunud seitsmel korra investorite poole lisakapitali kaasamiseks. Kokku kaasati pea 19 miljonit eurot lisakapitali, mis kõik on läinud musta auku.
Finantskommuuni seas levis nali, et kevadekuulutajateks on lisaks lume sulamisele ning rändlindude saabumisele see, et Baltika küsib investoritelt taas raha.
Peamist rolli Baltika omaaegses tõusus siinseks juhtivaks kergetööstusettevõtteks mängis selle pikaaegne juht ning endine suuromanik Meelis Milder, kes juhtis ettevõtet ja selle eekäijat tervelt 32 aastat.
Meelis Milderist sai toonase õmblustootmiskoondise Baltika peadirektor 1987. aastal ning pärast erastamist 1991. aasta septembris Baltika juhatuse esimees ja tegevjuht, millistel ametikohtadel oli ta kuni 2019. aasta jaanini.
/nginx/o/2023/08/27/15552253t1h7dfb.jpg)
Varsti pärast börsileminekut tekkis Baltikal esimene kriis ning aastatel 1998–1999 langes aktsia hind nimiväärtuse tasemele. Siis sündis plaan muuta Baltika tootjaettevõttest jaemüügiettevõtteks ja toodi turule kaubamärk Monton.
Montonit korraga viiel turul välja lastes kuulutas Baltika 2002. aastal, et eesmärk on luua rahvusvaheline moebränd, mis aitaks ettevõttel kolme aasta jooksul kahekordistada käivet ja kolmekordistada kasumit. Nii optimistlikke plaane täita ei suudetud ja Milder tunnistas hiljem, et ettevõtte pööre võttis oodatust kauem aega. Esimene aasta oligi katastroofiline, järgneval aastal tõid juhid ettevõtte august välja ja siis saabus oodatud tasu.
2005. aastal kallines Baltika aktsia hind seitse korda, millele lisandusid dividendid. Majanduslehe Äripäev toimetus valis Milderi toona aasta ärimeheks.
Baltika suuromanikeks sai perekond Milder
2002. aastal lõid Meelis ja Maire Milder ja viis Baltika toonast juhtkonna liiget investeerimisfirma BMIG, mille ainsaks majandustegevuseks oli Baltika aktsiate hoidmine. Buumi ajal võttis BMIG suurlaenu ning ostis 2005. aasta sügisel tolleaegselt suurimalt aktsionärilt soome-briti ärimehe Joakim Heleniuse juhitavalt investeerimisfirmalt BRFi aktsiad välja.
Hiljem kasvas laen veelgi, lõpuks enam kui seitsme miljoni euroni ja 2008. aasta lõpuks kasvas BMIG osalus Baltikas 25,5 protsendini. Meelis ja Maire Milderi osalus BMIGs oli siis ligikaudu kaks kolmandikku.
2005. ja 2006. aasta olidki Baltika jaoks kaks kõige edukamat, mil teeniti vastavalt 4,6 ja 5,6 miljonit eurot kasumit. Käive küll kasvas veel ka kahel järgneval aastal, aga kasumlikkuse poolest oli allakäik juba alanud.
Ettevõtte majandustulemusi peegeldas ka aktsia hind, mis hakkas langema – seda kuni tänaseni, mis tähendas, et langes ka ettevõtete juhtidele kuulunud BMIG laenude tagatiseks olnud aktsiate väärtus.
2017. aasta septembris pidigi BMIG, mis kuulus siis juba täielikult Meelis Milderile, pea kõik Baltika aktsiad loovutama.
Milderi epohh sai läbi
1919. aasta 26. juunil võeti Milder juhi kohalt maha. Baltika uueks juhiks sai Mae Hansen, kes on laiema tuntuse pälvinud ehk Eesti finantssektori huve esindava organisatsiooni Finance Estonia esimese tegevjuhina ja Tallinna Ühistupanga nõukogu esimehena, mis küll pangaks saada ei jõudnudki.
Mae Hansen, kellest vahepeal oli saanud Mae Leyrer ja kes juhtis ettevõtet peamiselt Viinis, kaua ametikohal ei püsinud.
/nginx/o/2023/08/27/15552254t1h79cd.jpg)
Koroonapandeemia puhkemise alguses 12. märtsil 2020 teatas Baltika, et ettevõtte uueks juhiks saab Fabio Perini, aga veel enne oma volituste lõppemist, 25. märtsil, esitas Baltika eelmine juhatus, tegevjuht Mae Leyrer ja finantsjuht Maigi Pärnik-Pernik, kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Seda tegema veenis eelmist juhtkonda Perini.
«Kui ma olin näinud, mis oli juba toimunud Itaalias ja olin näinud Baltika numbreid, ütlesin Mae Leyrerile: «Mae, sa pead minema saneerimisele kohe. Sa ei saa enam oodata. Kui sa jääd ootama veel kuu, siis seda ettevõtet enam ei ole,» selgitas Perini pool aastat hiljem Postimehele.
Avalikkusele tuntumaks sai Perini 2020. aasta oktoobris, mil ta tutvustas Baltika uut strateegiat, mille kohaselt jäädi tootma/müüma ainult naisterõivaid ja seda vaid ühe kaubamärgi all.
/nginx/o/2023/08/27/15552255t1h0a67.jpg)
Plaan investoritele meeldis – aktsia hinnast sai sama aasta novembris-detsembris tõeline rakett. Olid ju ka Baltika kriitikud osutanud asjaolule, et Baltikal on liiga palju kaubamärke. Ainsaks kaubamärgiks jäi Ivo Nikkolo. Nooremaks muutus ka ettevõtte sihtgrupp.
Uus juht hakkas hoogsalt Baltika tegevust ümber korraldama – müügipindade omanikega rendilepinguid ümber tegema, paljudest poodidest loobuti, peakorter viidi uude asukohta ja Tallinna vanalinnas asuv Ivo Nikkolo esinduspood müüdi ära.
Paraku ei suutnud Perini imet teha ja ettevõtet kasumisse viia ning pidi eelmise aasta 22. juunil ametist lahkuma. Baltika uueks tegevjuhiks sai Brigitta Kippak, kes oli Baltikas erinevatel ametikohtadel töötanud alates 1997. aastast.
Pärast nelja aastat jõudis Baltika eelmisel aastal kasumissse, aga see oli pigem raamatupidamiskasum.
Nimelt müüs Baltika eelmise aasta kolmandas kvartalis Ivo Nikkolo kaubamärgi osaühingule Niul, mille üks suurem kasusaaja on vandeadvokaat Paul Varul. Tänu erakorralisele tulule, mis saadi Ivo Nikkolo kaubamärgi müügist, teenis Baltika eelmise aasta kolmandas kvartalis 6,6 miljoni euro suuruse kasumi. Baltika kasumiaruande kohaselt teenis ettevõte kolmandas kvartalis 7,4 miljonit eurot erakorralist tulu (tehingu hind oli kaheksa miljonit eurot), aga raha saadi vaid kaks miljonit eurot. Kolm miljonit eurot on Niul kohustatud maksma alles hiljemalt selle aasta ja veel kolm miljonit järgmise aasta lõpuks.
Ka sel aastal vahetult pärast jaanipäeva andis Baltika teada olulisest otsusest – võtta pärast kahe suuraktsionäri ühinemist väikeaktsionäridelt Baltika aktsiad hinnaga kaheksa senti väärtpaber, mis oli poole madalam kui enne teadet. Päev enne kavatsetavast ühinemisest ning Baltika aktsia börsilt äraviimisest teadaandmist rallis aktsia hind koguni 32 protsenti. Ilmselt oli keegi midagi kuulnud ja lootis, et uudis tuleb positiivne, aga võta näpust.
Baltika investorid olid muidugi pahased. Samas võiks küsida, miks oleks pidanud keegi Baltika aktsiaid üldse omama. On ju ettevõte olnud poolteist aastakümmet kahjumis, aktsia hind aina langenud ja pööret paremale pole paistnud.
Seda kummalisem oli, et Baltika aktsionäride arv viimastel aastatel aina kasvas.
Baltika väikeaktsionäride õnnetus mitte lihtsalt ei hüüdnud, vaid lausa karjus enne tulemist.