Veiniuputus ⟩ Prantsusmaa kulutab veini hävitamisele miljoneid
Prantsuse valitsus teatas reedel, et veini ületoodangu hävitamise rahastamiseks eraldatakse 200 miljonit eurot, et toetada raskustes olevaid tootjaid ja tõsta hindu.
Mitmed suured veinitootmispiirkonnad Prantsusmaal, eriti kuulus Bordeaux' piirkond, on raskustes tarbimisharjumuste muutumise, elukalliduse kriisi ja koroonapandeemia järelmõjude tõttu.
Nõudluse vähenemine veini järele on kohaliku põllumajandustootjate liidu andmetel toonud kaasa ületootmise, hindade järsu languse ja suured rahalised raskused peaaegu igale kolmandale veinitootjale Bordeaux' piirkonnas.
Euroopa Liidu esialgne 160 miljoni euro suurune fond veini hävitamiseks on Prantsusmaa valitsuse laiendatud 200 miljoni euroni, ütles põllumajandusminister Marc Fesneau reedel toimunud pressikonverentsil ajakirjanikele.
Selle summa eesmärk on «peatada hindade kokkuvarisemine ja et veinitootjad leiaksid taas tuluallikaid», kuid ta rõhutas, et tööstusharu peab «vaatama tulevikku, mõtlema tarbijate muutustele ja kohanema».
Põllumajandusministeerium teatas juunis ka 57 miljoni euro eraldamisest, et rahastada umbes 9500 hektari ulatuses viinamarjaistanduste mahavõtmist Bordeaux' piirkonnas, samas kui muud riiklikud vahendid on kättesaadavad selleks, et julgustada viinamarjakasvatajatel minna üle teiste toodete, näiteks oliivide kasvatamisele.
Toodang suureneb, müük väheneb
Euroopa kannatas viimati veiniuputuse all 2000. aastate keskel, mis sundis Euroopa Liitu reformima oma põllumajanduspoliitikat, et vähendada omaenda toetuste abil stimuleeritud massilist veini ületootmist.
ELi andmetel kulutab 27-liikmeline blokk endiselt 1,06 miljardit eurot aastas veinisektorile.
Lisaks pikaajalisele suundumusele, et tarbijad lähevad üle õlle ja muude alkohoolsete jookide tarbimisele, tabas tööstust rängalt koroonakriis, mis sulges restoranid ja baarid kogu maailmas, mille tagajärjel müük järsult vähenes.
Hiljutine toiduainete ja kütuse hinnatõus, mis on seotud energiahindade tõusuga maailmas ja Ukraina sissetungiga, on samuti toonud kaasa selle, et ostjad on vähendanud kulutusi mittevajalikele kaupadele, näiteks veinile.
Euroopa Komisjon ütles juunis sektorile hädaabi andmisel, et veinitarbimine on sel aastal langenud Itaalias hinnanguliselt 7 protsenti, Hispaanias 10 protsenti, Prantsusmaal 15 protsenti, Saksamaal 22 protsenti ja Portugalis 34 protsenti.
Maailma suurima veinitootmispiirkonna veinitoodang kasvas samas 4 protsenti.
Komisjoni sõnul on kõige enam kannatanud Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali teatud piirkondade punaseid ja roosaveine tootvad viinamarjaistandused.