/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/01/13817347t1hb8cc.jpg)
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul kasvasid palgad taas hindadest kiiremini ning seejuures tõusid palgad avalikus sektoris rohkem kui erasektoris.
Riigisektoris oli palgakasv suurem kui erasektoris (4)
«Palgakasv on keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Keskmine töötasu tõusis teises kvartalis aastaga 12 protsendi võrra,» ütles Elmik.
Sealjuures suurenes keskmine töötasu avalikus sektoris 16 protsenti ja erasektoris 11 protsenti. Nii hariduses kui ka tervishoius kerkisid palgad keskmisest rohkem. Keskmine palk ei tõusnud paberitööstuses ja kasvas tagasihoidlikult ehitusmaterjalide, jookide ja mööbli tootmises.
Palgataset kergitas ökonomisti sõnul muuhulgas alampalga märgatav tõus. «Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma ka alampalgast kõrgema töötasuga inimestel. Miinimumpalga saajate osakaal on kõige suurem majutuse ja toitlustuse tegevusalal,» selgitas Elmik.
Samal ajal vähenes teises kvartalis ettevõtete käive aastatagusega võrreldes. Käibe alanemise taga on ökonomisti sõnul nii madal nõudlus kui hindade langus. Kuna palgad jätkasid hoogsat kasvu ja hõive püsis kõrge, siis tööjõukulude osakaal käibes suurenes, märkis ta.
Teises kvartalis kerkisid palgad hindadest veidi rohkem. Hinnaralli-eelse ostujõu tasemeni jõuame Swedbanki prognoosi järgi aga alles 2025. aasta algul, kui keskmine netopalk tõuseb märgatavalt tulumaksuvaba palgaosa kasvu tõttu.
Sellel aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki prognoosi järgi 11 protsendi võrra. Järgmisel aastal aeglustub keskmise brutopalga kasv 8 protsendile. Palgakasv aeglustub, kuna ettevõtete käibed ja kasumid ei kasva enam nii kiiresti ja nõudlus tööjõu järele alaneb. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi vajavad vähem töötajaid nii tööstus-, ehitus- kui kaubandusettevõtted.