/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/05/05/15300924t1hba87.jpg)
Keskmine brutokuupalk oli tänavuse aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal, mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.
GRAAFIK ⟩ Keskmine palk tegi suure hüppe (7)
Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas pressiteate vahendusel, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis kõrgeim info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel, kus keskmine palk oli vastavalt 3257, 2953 ja 2946 eurot.
Madalaim – 1178 eurot – oli keskmine palk aga majutuse ja toitlustuse alal. Järgnesid muude teenindavate tegevuste valdkond 1191 euroga ja kinnisvaraalane tegevus 1268 euroga. «Enim kasvas keskmine palk hariduse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusaladel,» märkis Voolens. Kasv nendes valdkondades oli vastavalt 19 ja 15,4 protsenti.
Kõrgeim brutokuupalk oli 2093 eurot Harju maakonnas ja 1889 euroga Tartu maakonnas, madalaim aga 1390 euroga Valga maakonnas ja 1404 euroga Hiiu maakonnas.
«Võrreldes aasta taguse ajaga tõusid palgad kõige rohkem Ida-Viru maakonnas 14,6 protsenti ja Rapla maakonnas 13 protsenti, kõige tagasihoidlikumaks jäi palgakasv 10 protsendiga Harju maakonnas, välja arvatud Tallinn, ja Lääne maakonnas 9,5 protsenti,» ütles Voolens.
Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli 2023. aasta teises kvartalis kõrgeim 2768 euroga info ja side alal ning 2450 euroga finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal. Madalaim oli mediaanpalk kinnisvaraalase ja muude teenindavate tegevuste alal, seda vastavalt 867 ja 934 euroga.