Täna, 24. augustil avati Kurnas IKEA kaupluse kõrval uudse kontseptsiooniga kaubanduspark.
GALERII ⟩ IKEA kõrval avati Eesti suurim spordipood
Kurna Pargi kogu müügipind on 20 000 ruutmeetrit. Kokku on kaubanduspargis 15 kauplust, mis tegid külastajatele uksed lahti täna keskpäeval.
Kurna Park on rajatud kaubanduspargi kontseptsiooni alusel, mis tekkis USAs ning on viimastel aastatel kogunud jõudsalt populaarsust ka Euroopas, sh ka meie lõunanaabrite juures Lätis ja Leedus.
«Kaubandusparkide suurim eelis tavapäraste kaubanduskeskuste ees seisneb nende lihtsuses ja seeläbi väiksemas kulubaasis – puuduvad suured aatriumid ja mitmekorruseliste hoonete eskalaatorid ning see omakorda viib nii haldaja kui rentnike jaoks kulubaasi oluliselt madalamaks,» kirjeldas Barry Nabuurs.
«Nii meie kogemus Lätist ja Leedust kui ka asjaolu, et kogu kaubanduspark sai rentnikega kaetud sisuliselt juba enne ehituse algust, viitavad, et ka Eestis on sellel kontseptsioonil väga selge potentsiaal,» lisas ta.
Kaubanduspargi eripäraks on samuti ka tõsiasi, et kõik kauplused on ligipääsetavad otse parklast ning asuvad tänavapinnal, mis võimaldab ühendada füüsilise ja e-poe, tehes eeltellitud kauba kättesaamise kiireks ja sujuvaks.
Kurna Pargis avab oma esimese kaupluse Eestis enam kui 50 riigis 1700 kauplust omav maailma suurim spordikaupade müüja Decathlon. «Pakume enam kui 10 000 ühikut erinevat liiki spordi- ja vaba aja veetmise varustust. Lisaks on sarnaselt teiste Decathloni kauplustega meie poe ees kõigile tasuta kasutamiseks pallimängualad, padeliväljak ning laste jõuväljak. See rõhutab meie fookust aktiivsele elustiilile. Need on abiks just noorema põlvkonna kaasamisel, muutes ostukogemust nauditavamaks.»
Lisaks Deathlonile on kaubanduspargi rentnikeks ka Selver, spordikaupade müüjad Sportland ja Nike, lastekaupade müüja Baby City/Toy City, riiete- ja moebändid Sinsay ja Takko, moe- ja sisustuskaupade müüja Pepco ning sisustuskaupade müüja Alan Deko. Samuti on esindatud Apotheka, Pet City ning Riketsi lillepood.
Kurna Pargi arhitektuurilahenduse lõi Ühendkuningriigi arhitektuuribüroo TP Bennet koos Arhitektuurinurk OÜ ja arhitekt Veiko Teiniga Eestist. Projekti koguinvesteering ulatus enam kui 30 miljoni euroni. Arendust finantseeris LHV Pank.