Teeme rahva vaeseks, et rohepööret teha – Saksamaa kehtestas uue ränga salamaksu

Auto Frankfurt am Maini lähedal teel. Tanklaskäik muutub uuest aastast kallimaks. Foto: IMAGO/Florian Gaul/Scanpix

Saksamaa otsustas, et CO2-kvoodi hind hakkab nüüd igal aastal tõusma. Et firmasid päris mitte ära peletada, küsiti Euroopa Liidult riigiabi luba.

Saksamaa valitsus otsustas, et CO2-kvoodi hind peab hakkama igal aastal tõusma, kirjutas Berliner Zeitung. See muudab mootorikütused ja toasooja kallimaks ning on pannud Saksamaa rahva nurisema.

Juba 2021. aastal alustas Saksamaa rahvalt CO2-maksu küsimist. Toona oli CO2 tonni hinnaks 25 eurot. Sel aastal hinda ei tõstetud, sest rahvas ägas inflatsiooni käes, kuid nüüd tegi valitsus otsuse, et CO2 tonni hind hakkab alates uuest aastast igal aastal kerkima.

2024. aastal on uueks tonni hinnaks 40 eurot, 2026. aastaks peab hind jõudma juba 65 euroni tonni kohta.

See muudab rahva jaoks kallimaks nii toasooja kui ka mootorikütused. Saksamaa kohalik kütuseliit ütles, et praegune kava teeb diisli- ja bensiiniliitri hinna alates uuest aastast umbes 4 senti kallimaks. Kui need kallinevad, tõmbab hinnatõus ka teiste kaupade-teenuste hinnad endaga kaasa.

Saksamaa rahandusminister kommenteeris otsust, et sellega saab Saksamaa paika alustalad dekarboniseerimiseks ja digitaliseerimiseks. Rahvalt saadud rahaga on rahandusministeeriumil plaanis toetada kiibivabrikute ehitamist, raudteeinfrastruktuuri rajamist ja elektromobiilsuse arengut, samuti hoonete energiatõhususe parandamist.

Ettevõtetele teised reeglid

Kuna oma firmadele elu kallimaks tegemine vähendab riigi ettevõtete konkurentsivõimet, on Saksamaa riigil siin uus plaan. Nimelt paluti Euroopa Liidult riigiabi luba 6,5 miljardi euro ulatuses, et sellega energiamahukatele ettevõtetele lööki pehmendada. Ministeeriumi plaani järgi makstaks ettevõtetele kompensatsiooni 65–95 protsendi ulatuses lisandunud energiakuludest. Raha peaks tulema samuti tarbijate käest.

Päris kõik ettevõtted kompensatsiooni ei saa, ennekõike pakutakse raha neile, kelle tootmine on iseäranis energiaintensiivne ning kelle puhul on konkurents välisriikide ettevõtetega eriti karm.