Rubla kursi langus haavab Kesk-Aasia majandust

Kuigi seda täielikult takistada ei suudeta, püüavad Kesk-Aasia riigid sanktsioonie järgida, et mitte sattuda lääneriikide musta nimekirja. Pildil Kasahstani pealinn Astana. Foto: SHAMIL ZHUMATOV

Kesk-Aasia riigid, eriti Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Usbekistan, sõltuvad suuresti Venemaal tööta­vate migrantide rahaüle­kannetest, mis muudab nad rubla kõikumise suhtes haavatavaks.

Kesk-Aasia riikidele ennustati tänavuseks ja ka järgmiseks aastaks tublisti üle viieprotsendilist majanduskasvu. Selline tõus jätaks enamiku maailma riike praeguses ebakindlas olukorras kaugele selja taha. Nüüd on olukord drastiliselt muutunud, sest rubla kursi kiire kukkumine tähendab, et nendest riikidest pärit võõrtöölised, kes saatsid Venemaalt suure osa oma teenistusest kodumaale, ei suuda seda enam kaugeltki nii nagu varem.

Üks dollar maksab praegu üle 94 rubla ehk rubla kurss dollari suhtes on mullu suvest kukkunud 36 protsenti. Rubla langus Kesk-Aasia valuutade suhtes on üsna sarnases suurusjärgus ehk 30–39 protsenti.

Eesti suursaadiku Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Tadžikistanis, Türkmenistanis ja Usbekistanis Toomas Tirsi sõnul jõuab näiteks Usbekistani rubla väärtuse languse tõttu Venemaalt dollarites arvestatuna umbes 35 protsenti vähem raha kui eelmisel aastal. «Sellel on väga tugev mõju Kesk-Aasia majandustele, sest nendes riikides annab Venemaalt tulev rahavoog veerandi või enamgi sisemajanduse kogutoodangust» rõhutas Tirs. «Usbekistanist käib Venemaal tööl umbes kaks kuni neli miljonit inimest. Vaesematest, ent ka väiksematest riikidest, nagu Kõrgõzstanist ja Tadžikistanist, aga umbes üks-kaks miljonit.»