Naftatarbimine hüppas juulis rekordtasemele

Bensiinitankla Mumbais. Indias tõusis mullu naftatarbimine 41 protsenti. REUTERS/Francis Mascarenhas/File Photo Foto: Francis Mascarenhas

Hoolimata sellest, et üha rohkem toodetakse maailmas nii tuule- kui päikeseenergiat, tõuseb sel aastal naftatarbimine rekordilisele tasemele. Seda ajal, mil paljud riigid vaevlevad rekordilise kuumuse ja äärmuslike ilmastikunähtuste käes.

Naftanõudluse kasv on tingitud suuresti sellest, et suve jooksul kasvas lennureiside arv, rohkem kasutatakse naftat elektritootmises ning Hiinas toodetakse üha enam naftakeemiat, kirjutas Yle.

Rahvusvaheline energiaagentuur IEA kirjutas oma värskes raportis, et juulis oli nõudlus nafta järele rekordiliselt suur. Terve aasta tasemel tõuseb tõenäoliselt naftatarbimine kõigi aegade rekordini ehk veidi üle 102 miljoni barreli päevas, prognoosis IEA.

Nõudluse kasv tundub mõnevõrra üllatav, sest teedel vurab üha enam elektriautosid ning taastuvenergiasse investeeritakse kogu aeg aina rohkem.

Soome konjunktuuriinstituudi teadur Ville Kaitila leiab siiski, et muutused võtavad veel aega. Näiteks laevad muutuvad loodussäästlikumaks pika vinnaga ja ka elektriautode osakaal on veel suhteliselt väike. «Selle suve naftanõudluse kasv suur üllatus pole. Tarbimise kasvu mõjutab endiselt majanduse taastumine pandeemiast,» ütles Kaitila.

IEA hinnangul tuleb suur osa naftanõudluse kasvust praegu Hiinast, ehkki riigi majanduskasv on aeglustunud. Eelmisel aastal kerkis Hiinas naftatarbimine 42 protsenti, üle 14 miljoni barreli päevas. Indas kerkis tarbimine 41 protsenti, kuid oli ikka veel suhteliselt väikene, umbes 5,2 miljonit barrelit päevas. Suurim naftakasutaja on endiselt USA, 19 miljoni barreliga päevas, kuid seal kasvas tarbimine vähem, 9 protsenti, vahendas Oilprice.

Tarbimises toimub pööre IEA hinnangul järgmise viie aasta jooksul. Naftat ei hakata küll siis veel praegusest vähem kasutama, kuid tarbimise kasv muutub kuus korda aeglasemaks. Kui tänavu kasutatakse naftat 2,4 miljonit barrelit päevas mullusest enam, siis 2028. aastal lisandub 2027. aastaga võrreldes vaid 0,4 miljonit barrelit päevas keskmiselt juurde.

Kuigi naftanõudluse kasv tekitab muret kliimasoojenemist pidurdavate meetmete tõhususe üle, ei paista olukord heitkoguste osas lootusetult nukker. «Naftaga seotud heitkogused pole liikluse kasvuga samas tempos kasvanud,» ütleb Kaitila. «Seda seletatakse peamiselt uute sisepõlemismootoriga autode energiatõhususega.»