AS-i Tallinna Lennujaam müügitulu suurenes teises kvartalis aastavõrdluses 12,2 protsendi võrra 13,4 miljoni euroni, ettevõtte kasum langes aga 13,8 protsenti 2,6 miljonile eurole.
Tallinna Lennujaama kasum langes vaatamata käibekasvule
Aasta teises kvartalis läbis Tallinna lennujaama 777 145 reisijat ning teostati 10 266 lennuoperatsiooni, selgub ettevõtte majandusaruandest. Poole aastaga kokku läbis lennujaama 1 395 799 reisijat, mida oli 16 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kuue kuuga teenindati kokku 18 433 lennuoperatsiooni, mille arv püsib eelmise aasta tasemel.
Juuni lõpu seisuga teostas Tallinnast regulaarlende 14 erinevat lennufirmat, lennates kokku 32 otseliinil. Suvine lennuplaan sai sel aastal täiendust nii täiesti uute kui ka taasavatud liinide näol, näiteks avas Air Baltic mais hooajalised lennuliinid Dubrovnikusse ja Spliti Horvaatias ning Rhodosele ja Iraklioni Kreeka saartel ning taastas lennuühendused Berliini ja Oslosse. Mai keskel taasalustas Aegean otselennud Ateenasse. Lisaks sellele lisasid paljud lennufirmad väljumistele lisasagedusi.
Regionaalseid lennujaamasid läbis teises kvartalis 17 072 reisijat ning toimus 2674 lennuoperatsiooni. Esimesel poolaastal läbis regionaalseid lennujaamasid kokku 30 232 reisijat ning teostati 4324 lennuoperatsiooni. Kui Kärdlast ja Kuressaarest on tagatud aastaringne lennuühendus Tallinnaga, siis Pärnust avas NyxAir sel suvel otseühenduse Helsingiga.
Teises kvartalis oli kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) 4,8 miljonit eurot, langedes võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 200 000 euro võrra ehk 5 protsenti. Kuue kuuga oli kontserni EBITDA 8,8 miljonit eurot ja puhaskasum 4,2 miljonit eurot, millest emaettevõtte kasum oli 2 miljonit eurot ning tütarettevõtte kasum 2,2 miljonit eurot.
Emaettevõtte lennunduse suund oli 2,1 miljoniga kahjumis, mittelennunduse pool aga 4,7 miljoniga kasumis. Regionaalsete lennujaamade kahjum oli 300 000 eurot. Kontsern prognoosib tänavu regionaalsete lennujaamade kahjumiks 900 000 eurot, mis tuleneb peamiselt inflatsioonist tulenevate kulude kasvust. Et majandada regionaalseid lennujaama jätkusuutlikult, peab ettevõte oluliseks regionaalsete lennujaamade riikliku toetuse tõstmist järgnevatel aastatel.
Kontserni kulud olid teises kvartalis kokku 14,4 miljonit eurot, mida oli 2,1 miljonit eurot ehk 17 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kulude suurenemist mõjutasid nii tööjõu-, lennundusjulgestuse teenuse, sõidukite majandamise kui ka põhivara kulumi kulude tõus, lisaks ka sisseostetavate teenuste ja toodete kasvanud hinnad. Teises kvartalis töötas kontsernis taandatuna täistööajale 577 inimest, 69 võrra enam kui aasta varem samal perioodil.
Möödunud kvartalis investeeris kontsern 6,3 miljonit eurot. Suuremad projektid olid Ruhnu lennuliiklusala rekonstrueerimise jätkuvad investeeringud, lennuliiklusala laienduse kolmanda etapi ehitustööd, uute reisiterminali julgestusliinide seadmete esimene osamakse, lõunaala detailplaneeringujärgsed investeeringud ning meteosüsteemide (AWOS) paigaldamine Tallinna, Tartu ja Kärdla lennujaamadesse.
Juunis algas Tallinna lennujaamas Schengeni välise ala ümberehitus, mille eesmärk on suurendada reisiterminali läbilaskevõimet ning luua reisijatele mugavamad tingimused. Laiendustööde käigus ehitatakse ümber ligi 1100 ruutmeetri ulatuses 0-korruse pinda, kuhu on planeeritud senise kahe asemel neli ooteala. Ehitustööd peaksid lõppema 2024. aasta kevadel.